Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / jaanuar 2022 (2022-02-02 09:41:53)
 

KESKKONNAALASED ÕIGUSED

Andmekaitse Inspektsioon: Keskkonnateavet saab salastada üksnes siis, kui see on seaduse järgi kohustuslik

Õhtuleht soovis 2021. aasta septembris Keskkonnaametilt kõikide loodusobjektide kaitse planeerimise komisjoni ja liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni koosolekute protokolle. Keskkonnaamet keeldus, põhjendades, et lisaks tundlikule informatsioonile kaitsealuste liikide ning nende elupaikade või kasvukohtade kohta sisaldavad need protokollid ka informatsiooni õigustloovate aktide eelnõude või dokumendi kavandite kohta enne otsuste tegemist.  

AKI selgitas, et Keskkonnaameti kaitse planeerimise komisjoni ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni koosolekute protokollid on keskkonnateave, millele kohalduvad lisaks Arhusi konventsioon ja keskkonnainfo direktiiv.

Õhtuleht vaidlustas Keskkonnaameti keeldumise Andmekaitse Inspektsioonis (AKI). AKI selgitas 29. novembri 2021 vaideotsuses, et dokumendi kavandi või õigustloovate aktide eelnõude kohta käiva teabe tunnistamine ei ole avaliku teabe seaduse järgi kohustuslik, vaid on teabevaldaja kaalutlusotsus. AKI leidis, et kuna Keskkonnaametilt küsitud protokollid sisaldavad keskkonnateavet, siis saavad sellele kehtestatavad juurdepääsupiirangud tulla vaid teabevaldaja kohustusest teabele juurdepääsu piirata ehk avaliku teabe seaduse § 35 esimesest lõikest tulenevad juurdepääsupiirangud ja sama seaduse teist lõiget keskkonnateabe puhul kasutada ei saa. AKI selgitas, et Keskkonnaameti kaitse planeerimise komisjoni ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjoni koosolekute protokollid on keskkonnateave, millele kohalduvad lisaks Arhusi konventsioon ja keskkonnainfo direktiiv.  

Arvestades avalikkuse üha suurenevat huvi keskkonnateemade vastu (mida näitab ka oluliselt suurenenud vaiete osakaal ja ilmselt kõiki puudutavad muutuvad keskkonnamõjud), soovitas AKI Keskkonnaametil üle vaadata kogu oma ülejäänud keskkonnateavet puudutava teabe avalikustamise praktika ning avalikkusega suhtlemise ja selgituste jagamise korralduse.  

Keskkonnaameti vastus teabenõudele

Õhtulehe artikkel

 

Palju kriitikat saanud ehituskeeluvööndi vähendamise eelnõu lükati esimesel lugemisel tagasi

Kirjutasime eelmises uudiskirjas Riigikogu liikmete Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja algatatud looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõust, millega sooviti kardinaalselt lõdvendada või kaotada ehituskeeluvööndit puudutavad piirangud, mis praegu kehtivad ranna ja kalda kaitseks, samuti veekogude avaliku juurdepääsu kaitseks. Eelnõu kohaselt oli plaanis ka kitsendada igaüheõigust, võimaldades katkestada kallasraja. 

Eelnõud sai avalikkuselt ja keskkonnaühendustelt tulist kriitikat ning algatati ka avalik pöördumine eelnõu tagasilükkamiseks, mis kogus lühikese aja jooksul üle 9000 hääle. 26. jaanuari riigikogu istungil lükati eelnõu esimesel lugemisel maha. Eelnõu tagasilükkamist pooldas 49 saadikut ning vastu hääletas 16.

 Eelnõu dokumendid





KESKKONNAVASTUTUS

Euroopa Komisjon soovib keskkonnakuritegude eest karistusi karmistada

15. detsembril 2021 esitas Euroopa Komisjon ettepaneku kehtestada rangemad karistused keskkonnakuritegude eest ja laiendada ELi keskkonnakuritegude direktiivi (direktiiv 2008/99/EÜ) uutele valdkondadele nagu ebaseaduslik puiduäri. 

Muu hulgas soovitakse kehtestada teatud kuritegude eest kuni 10-aastast vanglakaristust või ka rahalist karistust kuni 5% ettevõtte ülemaailmsest käibest. Euroopa Komisjon leiab, et praeguse keskkonnakuritegude direktiivi alusel määratavad karistused ei ole õigusrikkujatele piisavalt mõjusad. Komisjon selgitas samuti, et keskkonnakuriteod ei ole kannatanuteta kuriteod – lisaks ökosüsteemidele kannatab ka inimeste tervis. Peale karistusmäärade täiendamise kavatseb Euroopa Komisjon edendada ka rahvusvahelist koostööd ja liikmesriikide ametnike väljaõpet, et kuritegude uurimist ja kriminaalmenetlust tõhusamaks muuta. 

 Euractive’i uudis (ingl k)

 





RUUMILINE PLANEERIMINE

Planeerimisseadust ajakohastati

Seadusemuudatuse eesmärk on kaasajastada kogu planeerimismenetlust ja hoida kokku ressursse. Ühe uuendusena nähakse ette keskse planeeringute andmekogu loomine. Lisaks viiakse planeerimismenetluse normid kooskõlla haldusmenetluse seadusega, mille kohaselt on võimalik ka planeerimismenetluses dokumente kätte toimetada ja avalikke arutelusid pidada elektrooniliselt.

Planeerimisseaduse muudatus jõustus 13. jaanuaril.

 Seaduseelnõu menetluse dokumendid

 





KLIIMAMUUTUS

Eesti kinnitas läbirääkimiste lähteseisukohad EL kliimapaketi "Eesmärk 55" osas

Eesti ei nõustu nii mõnegi Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mis puudutab näiteks Eestile seatud süsiniku sidumise eesmärki ning CO2 kaubanduse süsteemi praegusel kujul jätkamist.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) kiitis 24. jaanuaril koos komisjoni täiendustega heaks valitsuse seisukohad EL "Eesmärk 55" kliimapaketile, millega Eesti läheb Brüsselisse läbirääkimistele. Eesti ei nõustu nii mõnegi Euroopa Komisjoni ettepanekuga, mis puudutab näiteks Eestile seatud süsiniku sidumise eesmärki ning CO2 kaubanduse süsteemi praegusel kujul jätkamist. 

Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaregulatsiooni ettepanek "Eesmärk 55" on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is kliimaneutraalsus. Kliimaneutraalsuse eesmärk kui ka 2030. a vahe-eesmärk on kinnitatud mullu juulis jõustunud Euroopa kliimamäärusega (EL) 2021/1119. Seatud eesmärkide elluviimiseks on välja töötatud mahukas eelnõude pakett, mis koosneb 13 seadusandlikust algatusest (vt ülevaadet Euroopa Nõukogu teemalehelt). Kirjutasime paketist lähemalt ka septembrikuu uudiskirjas. Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament. Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.

 Eesti ei nõustu Euroopa Komisjoni ettepanekuga seada Eestile eesmärk siduda aastal 2030 2,5 Mt CO2 ekvivalenti, kuna see eeldaks raiemahu vähendamist, mis mõjutaks negatiivselt metsandussektori konkurentsivõimet. Sotsiaaldemokraatlik erakond kui ka Eesti keskkonnaühendused peavad komisjoni pakutavat süsiniku sidumise eesmärki aga teostatavaks. Riigikogu keskkonnakomisjon on analüüsides leidnud, et selle eesmärgi saavutamine on Eestile jõukohane, eeldades raiemahtude vähendamist minimaalselt ligi kümnendiku võrra (9,5 miljoni tihumeetri peale). Sotsiaaldemokraadid juhtisid tähelepanu, et arvestades, et ligi pool Eesti metsast põletatakse täna energiaks, on see eesmärk saavutatav väga väikeste mõjudega puidutööstusele. Ka keskkonnaühendused leiavad, et sektori konkurentsivõime ei ole kinni kliimapoliitilistes kitsendustes, vaid võimetuses kasvatada lisandväärtust puiduühiku kohta; selle probleemi lahendamiseks ei ole asjakohane teha keskkonnaalaseid järeleandmisi. 

Nagu on märkinud Euroopa kontrollikoda, on tasuta kvootide jagamise tõttu tööstussektori heite vähenemine EL-is niigi aeglustunud ning seetõttu ei peaks keskkonnaühenduse ELF sõnul Eesti riik toetama erinevaid nõkse tasuta kvootide arvu suurendamiseks.

Samuti tahab Eesti praegust oksjonisüsteemil baseeruvast CO2 kaubanduse süsteemi ajakohastada selliselt, et see võimaldaks paremini era- ja äritarbijatel oma kulutusi prognoosida. Meedias on kõneainet pakkunud ka Eesti toetusavaldus tasuta kvootide jagamise jätkumisele kuni aastani 2035 ning Eesti ettepanek suurendada puhvrit, mis tagaks ettevõtetele saamata jäänud tasuta ühikud. Eeltoodu oleks soodne ennekõike põlevkivitööstusele. Keskkonnaühenduse Eestimaa Looduse Fond hinnangul on tasuta kvootide jagamine aga vastuolus põhimõttega „saastaja maksab”, mis on üks EL-i aluspõhimõtteid. Nagu on märkinud Euroopa kontrollikoda, on tasuta kvootide jagamise tõttu tööstussektori heite vähenemine EL-is niigi aeglustunud ning seetõttu ei peaks keskkonnaühenduse sõnul Eesti riik toetama erinevaid nõkse tasuta kvootide arvu suurendamiseks. Ka riigikogu keskkonnakomisjon ei pidanud põhjendatuks lisatasuta ühikute taotlemist. Lisaks nähtub meediakajastusest, et Eesti toetab küll energiatarbimise vähendamise eesmärki, kuid ELAKi sõnul pole energiasäästu kohustuste pea kahekordne tõus 2024. aastast realistlikult täidetav.

 Eesti edastab nüüd oma kinnitatud ettepanekud Brüsselisse, ent see ei ole viimane kord kui riigikogu Eesmärk 55 paketti arutab. Kuna Euroopa Komisjoni esitatud pakett on alles liikmesriikide vahel arutamisjärgus ning üksmeelele tuleb jõuda ka Euroopa Parlamendiga, võib ettepanekutesse tulla rida muudatusi ning ka Eestil tuleb oma seisukohti vastavalt täiendada või muuta.

Riigikogu uudis

Keskkonnaühenduste pöördumine

 

Euroopa Komisjon kiitis heaks uued kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised

Euroopa Komisjon kiitis 21. detsembril heaks uued kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised. Suunised võetakse ametlikult vastu 2022. aasta jaanuaris ja neid hakatakse kohaldama kohe kõigi otsuste suhtes, mille komisjon pärast nende vastuvõtmist teeb. Liikmesriigid peavad viima olemasolevad kavad uute eeskirjadega kooskõlla 2024. aastaks. Suunistes on esitatud tingimused, mille alusel võib riigiabi, mida liikmesriigid annavad kliima, keskkonnakaitse ja energeetika valdkonnas, pidada ühtse turuga kokkusobivaks, ning kriteeriumid, mida komisjon kohaldab, et hinnata nendes valdkondades liikmesriikide antavat toetust. 

Riigiabi on riigi vahenditest või muudest avalikest vahenditest antav abi või rahaliselt hinnatav soodustus, mis 1) on selektiivse iseloomuga (s.o soodustab teatud ettevõtjate tegevust või teatud kauba tootmist); 2) kahjustab või võib kahjustada konkurentsi; 3) mõjutab või võib mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust. Üldjuhul tuleb riigiabi andmiseks küsida luba Euroopa Komisjonilt. Riigiabi andmist reguleerib konkurentsiseadus (§ 30 jj). 

Uutes suunistes püütakse katta arvukad rohekokkuleppe jaoks olulised valdkonnad. Näiteks käsitletakse uute või ajakohastatud osadena ressursitõhususele ja ringmajandusele antavat abi; ning elurikkuse ja keskkonnakahju heastamise kulude abi. Lisaks sisaldavad suunised eraldi osi abi stimuleerivate investeeringute kohta juhtalgatuste valdkondades, nagu hoonete energiatõhusus ning puhas transport. Suuniste eesmärk on ka lihtsustada taastuvenergiakogukondade ja VKEde kui rohelisele majandusele ülemineku eestvedajate osalust. 

Muuhulgas on suunistesse lisatud punkt, mille kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused tagama, et üksikisikutel ja organisatsioonidel on võimalus vaidlustada riigiabi või nende andmise tingimusi siseriiklikes kohtutes, kui on alust arvata, et need on vastuolus EL keskkonnaõiguse normidega (p 11).

Samuti on eesmärk kehtestada kaitsemeetmed tagamaks, et abi suunatakse tõepoolest sinna, kus seda on vaja kliima- ja keskkonnakaitse parandamiseks, et abi piirdub keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalikuga ning ei moonuta konkurentsi ega ühtse turu terviklikkust. Sellega seoses parandatakse suunistega näiteks huvirühmade osalemist suurte abimeetmete väljatöötamises, kus liikmesriigid peavad konsulteerima huvirühmadega nende põhijoonte osas. Muuhulgas on suunistesse lisatud punkt, mille kohaselt peavad liikmesriikide pädevad asutused tagama, et üksikisikutel ja organisatsioonidel on võimalus vaidlustada riigiabi või nende andmise tingimusi siseriiklikes kohtutes, kui on alust arvata, et need on vastuolus EL keskkonnaõiguse normidega (p 11).

Euroopa Komisjoni pressiteade

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised





VÄLISÕHU KAITSE

EL on uuendamas õhukvaliteedi õigusnorme

Euroopa Komisjon kaalub ELis kehtivate piirnormide karmistamist tulenevalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuendatud õhukvaliteedi juhistest.

Euroopa Komisjon algatas 23. septembril Euroopa Liidu õhukvaliteeti puudutava regulatsiooni uuendamiseks avaliku konsultatsiooni. Õhukvaliteedi direktiividega on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, mille abil soovitakse hoida elanikkonna tervist ja vähendada õhusaaste negatiivset keskkonnamõju. Euroopa Komisjon kaalub ELis kehtivate piirnormide karmistamist tulenevalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuendatud õhukvaliteedi juhistest. WHO juhised ei ole õiguslikult siduvad, aga riikidel on võimalik need kohustuslikuks teha, kehtestades need oma riigi õigusaktidega, lisaks on võimalik neid kehtestada ELi-üleselt. Samuti kaalub EL õhukvaliteedi parandamise kavade nõuete täpsustamist, sest senisel kujul pole kavade rakendamine liikmesriikides olnud piisavalt tõhus. Peale selle kaalutakse sanktsioonide kehtestamist olukorras, kus õhukvaliteet ületab norme.

 Varasemalt on Euroopa Kohus menetlenud liikmesriikide rikkumisi saasteainete lubatud normide ületamise ja tõhusate meetmete võtmata jätmise osas. KÕK kirjutas 2021. aasta märtsi uudiskirjas, kuidas Euroopa Kohus leidis, et Suurbritannia rikkus nendes aspektides ELi välisõhudirektiivi (direktiiv 2008/50/EÜ). 

Eesti toetab ELi õigusruumi kaasajastamist vastavalt uusimatele teadusandmetele, sh Maailma Tervisorganisatsiooni juhises pakutud uusi piirväärtuseid kuuele õhusaasteainele. Piirväärtuste saavutamine on Eestis tõenäoline, kuna Eesti õhukvaliteet on üsna hea. Samuti aitab õhukvaliteedi parandamine kaasa kliimamuutuste leevendamisele, sest suur osa õhusaastet tuleb transpordist ja tööstusest, mille heidet on vaja vähendada ka kliimamuutustega võitlemise käigus. 

KÕK: iga isik saab tuginedes õigusele tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23) nõuda, et haldusorgan teda puudutavaid keskkonnaotsuseid tehes juhinduks piirväärtustest, mida peetakse parimast  kaasaegsete teaduslike allikate kohaselt inimese tervise ja heaolu tasemele vajalikeks (nt eelmainitud WHO standarditest).

  KÕK juhib tähelepanu, et olenemata sellest, kas saasteainete lubatud piirväärtusi on jõutud siseriiklikes õigusaktides juba uuendada, saab iga isik tuginedes õigusele tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23) nõuda, et haldusorgan teda puudutavaid keskkonnaotsuseid tehes juhinduks piirväärtustest, mida peetakse parimast  kaasaegsete teaduslike allikate kohaselt inimese tervise ja heaolu tasemele vajalikeks (nt eelmainitud WHO standarditest). 

Maailma Terviseorganisatsiooni uued õhukvaliteedi juhised

Vabariigi Valitsuse 16.12.2021 istungi kommenteeritud päevakord





LOODUSKAITSE

Õiguskantsler leidis, et kaldaastangut puudutav looduskaitseseaduse säte on õigusselgusetu

Õiguskantsler analüüsis riigikogu keskkonnakomisjoni ja Keskkonnaministeeriumi palvel veekaitsevööndi sätteid ja leidis 14. jaanuaril, et need on kooskõlas põhiseadusega, välja arvatud looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lg 5. Selles sättes on öeldud, et üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja LKS §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest. 

Segadust tekitab, mis tähendus on LKS § 35 lg-l 5 ehk kas sellest lähtudes muutub veekaitsevööndi asukoht või ulatus. Õiguskantsler leidis, et õigusselgusetus, mis kaasneb LKS § 35 lg-s 5 sätestatuga, on vastuolus põhiseaduse § 13 lg-ga 2 ning põhjustab praktikas probleeme ja inimeste pahameelt. Seetõttu palus õiguskantsler riigikogul analüüsida LKS § 35 lg-s 5 sätestatut koostoimes veeseaduse ja looduskaitseseaduse veekaitsevööndit puudutavate normidega ning sõnastada enda seisukoht selge õigusnormina. 

Õiguskantsleri seisukoht

 





VESI

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid veemajanduskavade uuendamiseks

Keskkonnaministeerium on vaatamas üle veemajanduskava ja meetmeprogrammi ning ootab nüüd 2022.-2027. aastaks ajakohastatud dokumentide eelnõude kohta ettepanekuid. Veemajanduskava on vee kaitse ja kasutamise strateegia, mille abil säilitada veekogumite hea seisund ning saavutada mitte heas seisundis veekogumite hea seisund. Veemajanduskavades on esitatud pinnavee-, rannikumere- ja põhjaveekogumite seisundi ülevaade, peamised vete seisundit ohustavad tegurid ning veekogumite seisundi eesmärgid aastaks 2027. Eesmärkide saavutamiseks on koostatud iga veekogumi koormust arvesse võttev meetmeprogramm. 

Ettepanekud oodatud nii dokumendis esitatud üldise teabe kui ka meetmeprogrammis planeeritud meetmete kohta, nagu näiteks kalade läbipääsu tagamine jõel asuval paisul. Veemajanduskavade ja meetmeprogrammi tegevuste kohta saavad kõik huvilised ettepanekuid või vastuväiteid esitada 30. juunini. Seda saab teha Keskkonnaministeeriumi veebilehel.  

Keskkonnaministeeriumi sõnul on kohalike omavalitsuste ülesanne näiteks sademevee käitluse korraldamine ning reoveekohtkäitluse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirja kehtestamine ja täitmine. Paisutajate meetmeteks on kaladele rändetingimuste parandamine kas kalapääsu rajamise või paisutuse likvideerimisega. Maaomanikel, kelle maa piirneb mitteheas seisundis veekogumiga, tuleb teha veekeskkonda säästvaid eesvoolude hoiutöid, likvideerida koprapaise, täita looduskaitseseaduses ja veeseaduses kehtestatud veekaitsevööndi nõudeid ning koristada veekogudest jäätmeid. Kohtades, kus veekogumite valgla mittehea seisundi üheks põhjuseks on põllumajandusest pärinevad toitained ja taimekaitsevahendid, peavad põllumajandustootjad rakendama keskkonnasäästlikke praktikaid: näiteks kasutama taimekaitsevahendeid keskkonnahoidlikult, tõhustama väetamistehnoloogiat ning ajakohastama loomapidamisehitisi.  

Keskkonnaministeeriumi pressiteade





MAAPÕU

Algatati Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamine

Rahandusministeeriumi andmetel algatas Vabariigi Valitsus 23.12.2021 Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu koostamist ja mõjuhindamist korraldab Rahandusministeerium. Teemaplaneeringuga soovitakse määrata Harjumaal perspektiivsed alad maavarade uuringuteks ja kaevandamiseks. Planeering hõlmab kogu Harju maakonda koos linnadega. 

Kui teemaplaneeringuga määratakse teatud ala perspektiivseks uuringu- või kaevandamisalaks, võib see tähendada seda, et kohalike omavalitsuste ja elanike võimalused kaevandamisele vastu vaielda muutuvad senisest ahtamaks.

 Eraisikud ja mitmed kohalikud omavalitsused, sh Tallinna Linnavalitsus, olid esitanud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu algatamise kavatsuse kohta vastuväiteid juba 2021. aasta viimastel kuudel. Rahandusministeerium vastas nendele 9. detsembril 2021, samast vastusest on leitav ka algsete vastuväidete koondtabel. 

Huvitatud isikud (maavarade teemaplaneeringu vastu huvi tundvad inimesed ja keskkonnaorganisatsioonid) saavad paluda Rahandusministeeriumil end menetlusse kaasata, et saada edaspidi teateid menetluse kohta ja dokumente arvamuse avaldamiseks. 

Rahandusministeeriumi kiri maavarade teemaplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeeriumi vastused maavarade teemaplaneeringu algatamise kavatsuse kohta esitatud vastuväidetele





METSANDUS

Avalikustati metsanduse arengukava 2021-2030 eelnõu

Eelnõu kohaselt on metsade kasutamise seisukohast MAK2030 eesmärk liikuda metsade ühtlase kasutuse poole  – raiemahu ülempiiriks plaanitakse 9-11 miljonit tihumeetrit aastas ning majandatavate metsade osakaalu sihttasemena on märgitud 74-75%.

Aprillis tööd alustanud metsanduse arengukava koostamise juhtkogu avalikustas 8. detsembril metsanduse selle kümnendi arengukava (MAK2030) eelnõu. Eelnõu on koostanud Keskkonnaministeerium etapiviisiliselt juhtkogu tagasiside põhjal. Eelnõu kohaselt on metsade kasutamise seisukohast MAK2030 eesmärk liikuda metsade ühtlase kasutuse poole  – raiemahu ülempiiriks plaanitakse 9-11 miljonit tihumeetrit aastas ning majandatavate metsade osakaalu sihttasemena on märgitud 74-75%. Seadusandlikud ettepanekud tehakse, kui on valminud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ning eelnõu on vastavalt täiendatud. Praeguseks on KSH programm Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud ning välja on kuulutatud KSH aruande hange. KSH aruande avalikustamine on kavas septembris ning MAK2030 lõplik kinnitamine Riigikogus peaks toimuma veel selle aasta lõpus.  

Keskkonnaministeeriumi sõnul on võrreldes eelmiste arengukavadega selgemini välja toodud kliimamuutustega seonduvad ohud ning liikide arvukuse vähenemise ja võimaliku kao riskid. Samuti on arengukavale lisatud mõõdikud ehk konkreetsed numbrilised eesmärgid selleks kümnendiks, mis peaksid võimaldama hinnata metsanduse kestlikkust. Kliimamuutuste ja elurikkusega seoses on näiteks kolm mõõdikut: 1) paranenud või soodsas seisundis loodusdirektiivi metsaelupaikade ja metsaliikide arv; 2) halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud majandusmetsade pindala (ha/a); 3) turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast (%).  Pressikonverentsi käigus toonitati ka uue arengukava olulise punktina looduslike pühapaikade kaitsmise ja kaardistamise vajadust. 

Keskkonnaühenduste hinnangul on senised raiemahud ning MAK2030 eelnõus välja pakutud raiemaht seni kaasa toonud ning tooksid ka tulevikus kaasa peaaegu kõigi ökosüsteemi teenuste ja funktsioonide halvenemise. Seetõttu ei ole plaanitav raiemaht nende sõnul kooskõlas säästva arengu õiguslike kohustustega.

Keskkonnaühendustelt on MAK2030 kavand saanud tugevat kriitikat. 37 keskkonnaorganisatsiooni ühises kirjas on märgitud, et MAK2030 kavandi praegusel kujul vastuvõtmine oleks vastuolus Eesti riigi õiguslike kohustustega, viidates eelkõige põhiseadusele ja säästva arengu seadusele. Näiteks on valitsus kohustatud SäAS-st tulenevalt määratlema metsa „kriitilise“ ning „kasutatava“ varu (SäAS § 5 lg 1, 3, 4), millest esimene kujutab endast väikseimat suurust, mis „tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitsere˛iimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise“, arvestades seejuures ettevaatuspõhimõttega. Keskkonnaühenduste hinnangul on senised raiemahud ning MAK2030 eelnõus välja pakutud raiemaht (keskmiselt 10 mln m3 aastas) seni kaasa toonud ning tooksid ka tulevikus kaasa peaaegu kõigi ökosüsteemi teenuste ja funktsioonide halvenemise. Seetõttu ei ole plaanitav raiemaht nende sõnul kooskõlas säästva arengu õiguslike kohustustega.

 37 keskkonnaühenduse pöördumises on lisaks juhtiud tähelepanu, et 2021. aastal koostatud KSH programm ei anna mingeid lähtekohti erinevate alternatiivsete lahenduste kaalumiseks, ehkki KeHJS kohaselt tuleb KSH aruandes alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid hinnata (KeHJS § 40 lg 2). Kokkuvõttes tehakse kriitilises pöördumises ettepanek 1) töötada välja erinevad võrreldavad ja säästlikud metsanduse arengustsenaariumid, mille keskkonnamõju hinnataks KSH raames - see eeldab muuhulgas KSH programmi olulist täiendamist; 2) piirata koheselt oluliselt raiet riigimetsas kuni säästlikku metsakasutust soosiva MAK2030 vastuvõtmiseni. 

MAK2030 arengukava kavand seisuga 8.12.2021

KeM pressiteade

37 keskkonnaühenduse pöördumine





KESKKONNAÕIGUSE KESKUS

Kaarel Relve ERRis: looduskaitseseadus ei kaitse randu vaid looduse pärast

KÕKi jurist Kaarel Relve kirjutas ERRi arvamusportaalis looduskaitse seaduse muutmise eelnõust, millega muuhulgas kaotataks sisuliselt praegu veekogude randades ja kallastel kehtiv ehituskeeluvöönd. 

Loe lähemalt

EKO: Aasta keskkonnateo tiitli pälvis karusloomafarmide keelustamine, kirve sai ehituskeeluvööndi kaotamise eelnõu

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2021. aasta keskkonnateoks Riigikogu otsuse keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Keskkonnakirve sai looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille algatasid Riigikogu liikmed Heiki Kranich, Peeter Ernits, Erki Savisaar ja Andres Metsoja. Eelnõus tehakse ettepanek sisuliselt kaotada praegu kehtiv ehituskeeluvöönd. 

Loe lähemalt

Ühendused: Eesti Euroopa Liidu kliimapaketi seisukohtades vajavad tugevdamist eeskätt kvoodikaubandus ja metsandus

7. detsembril valmistasid Riigikogu majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon ühisistungil ette arvamuse andmist Euroopa Liidu kliimapaketi “Eesmärk 55” Eesti seisukohtade kohta Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile. Keskkonnaühendused nendivad komisjonidele istungi eel saadetud kirjas, et novembri lõpus avaldatud Eesti seisukohtades kliimapaketile napib nõudlikkust. Eeskätt juhitakse tähelepanu võimalustele heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemis ning raiemahtude vähendamisega seoses. 

Keskkonnaõiguse uudiskirja saab lugeda https://www.k6k.ee/uudiskiri/2022/jaanuar

Allikas: SA Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.