Kevadisest metsast leiab hulga häid söögiseeni, mürklid ja kurrelid kõlbavad pannile koguni kupatamata lõigata.

Mükoloog Kuulo Kalamees hindab tänavuse seeneaasta varemaks kui tavaliselt. Tema sõnul on põhjuseks soe kevad ja ka see, et maapinnas leidub seeneniidistiku arenemiseks sobivat niiskust.

Mükoloog tõi näite, et kui kurreleid ehk sõrmkübaraseeni võib otsima minna enamasti mais, toomingate õitsemise aegu, siis sellel aastal leiti neid juba paar nädalat varem.

Kurrel, mis välimuselt meenutab sõrmkübarat, on väga hea kevadine söögiseen. Niisketes haavikutes ja segametsades kasvava seene kübar on ookerpruun, jalg aga lihajas ja tüse.

Kalamees rääkis, et Eestis kasvavast kolmest mürkliliigist on väga head ja hinnatud nii kuhik-, hiid- kui ka ümarmürkel. Mürklitele soodsaid kasvualasid võib leida üle Eesti, väikeseks erandiks on ehk ümarmürkel, mis kasvab rohkem saartel ja avaramatel laidudel.

Seeneteadlane ütles, et kurrelid ja mürklid on kvaliteetseened ning neid sobib peale sibula ja võiga praadimise või kuivatamise ka marineerida. Selleks võib valmistada klassikalise marinaadi sibula, porgandi ja äädikaga.

Kogritsaid tuleb kupatada

Eestis kasvab kaht liiki kogritsaid. Kuulo Kalamees rääkis, et kevadkogrits eelistab kasvukohana niiskeid männikuid ja sihiservi, hiidkogrits aga kasvab seevastu lubjarikka pinnasega segametsades, enamasti okaspuude läheduses. Välimuselt erinevad hiid- ja kevadkogrits vaid oma suuruselt.

Kogritsate kübar on väga ebakorrapärane, voldiline ja kääruline, meenutades põdramokki. Kübara värvus võib olla pruun kuni punakaspruun, seente tüse jalg on aga roosakas või valge.

Toiduks kõlbavad kogritsad üksnes hoolikalt kupatatuna, sest kupatades väljuvad mürkained viljakehast ja seente söömine pole tervisele enam ohtlik. Kuulo Kalamees teadis, et kogritsatest põhjustatud mürgitusjuhtumeid on ette tulnud, seetõttu tuleb nende korjamisel olla ettevaatlik.

Esimene oli karikseen

Esimeseks seeneks, mis kevadel lumevaiba alt punase kübara välja pistis, on verev karikseen - lühikese jala ning seest erepunase ja välisküljelt valkja kausja viljakehaga.

Neid võib leida lehtpuude mahalangenud okstelt juba märtsi keskpaigast. Verevat karikseent süüa ei kõlba, küll aga sobib see hästi looduslike kaunistuste valmistamiseks.

Seenehuviline Urmas Kaja Sagadist peab selle aasta suureks üllatajaks limatünnikut, mis näeb välja nagu väike limaga täidetud tünn. Huvitav seen kuulub Eesti punase raamatu ohualdiste liikide kategooriasse.

Haruldast limatünnikut võib metsas märgata aprilli lõpus. Peale limatünniku on Urmas Kaja näinud tänavu juba märtsi keskel ka verevat karikseent. “Kui nüüd ilmad väga kuivaks ei kisu, on oodata head seeneaastat,” lausus Kaja optimistlikult.

Allikas: ajaleht Virumaa teataja 24.04.2007