Keskkonnaministeerium on vaatamas üle veemajanduskava ja meetmeprogrammi ning ootab nüüd 2022.-2027. aastaks ajakohastatud dokumentide eelnõude kohta ettepanekuid.
Veemajanduskava on vee kaitse ja kasutamise strateegia, mille abil säilitada veekogumite hea seisund ning saavutada mitte heas seisundis veekogumite hea seisund. Veemajanduskavades on esitatud pinnavee-, rannikumere- ja põhjaveekogumite seisundi ülevaade, peamised vete seisundit ohustavad tegurid ning veekogumite seisundi eesmärgid aastaks 2027. Eesmärkide saavutamiseks on koostatud iga veekogumi koormust arvesse võttev meetmeprogramm.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Reeda Iismaa sõnul on meetmeprogrammis kavandatud vete hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks tuhandeid tegevusi kohalikele omavalitsustele, vee-ettevõtetele, põllumajandustootjatele, maaomanikele, paisutajatele ja riigiasutustele, aga ka sadamatele, prügilatele ning ettevõtetele, kelle territooriumil on jääkreostus ning teistele isikutele, kelle tegevus avaldab veekeskkonnale mõju.
"Ettepanekud on oodatud nii dokumendis esitatud üldise teabe kui ka meetmeprogrammis planeeritud meetmete kohta, nagu näiteks kalade läbipääsu tagamine jõel asuval paisul," selgitas Iismaa.
Veemajanduskavade ja meetmeprogrammi tegevuste kohta saavad kõik huvilised ettepanekuid või vastuväiteid esitada 30. juunini. Seda saab teha Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou.
Veemajanduskavade ja meetmeprogrammi eelnõude tutvustamiseks korraldatakse avalikud arutelud, mille ajad ja kohad avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
Esitatud ettepanekutele vastab Keskkonnaministeerium kirjalikult kahe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist. Põhjendatud ettepanekute ja avaliku väljapaneku arutelude tulemuste alusel dokumente täiendatakse.
Iismaa sõnul on kohalike omavalitsuste ülesanne näiteks sademevee käitluse korraldamine ning reoveekohtkäitluse ning ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni eeskirja kehtestamine ja täitmine. Paisutajate meetmeteks on kaladele rändetingimuste parandamine kas kalapääsu rajamise või paisutuse likvideerimisega.
Maaomanikel, kelle maa piirneb mitteheas seisundis veekogumiga, tuleb teha veekeskkonda säästvaid eesvoolude hoiutöid, likvideerida koprapaise, täita looduskaitseseaduses ja veeseaduses kehtestatud veekaitsevööndi nõudeid ning koristada veekogudest jäätmeid.
Kohtades, kus veekogumite valgla mittehea seisundi üheks põhjuseks on põllumajandusest pärinevad toitained ja taimekaitsevahendid, peavad põllumajandustootjad rakendama keskkonnasäästlikke praktikaid: näiteks kasutama taimekaitsevahendeid keskkonnahoidlikult, tõhustama väetamistehnoloogiat ning ajakohastama loomapidamisehitisi.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
