Eesti Maaülikoolis toimus põlistalude väärtustamise seminar…

Põlistalude väärtustamise seminaril koostati pöördumine Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule.

19. aprillil korraldas Ambla Metsaühistu Tartus Eesti Maaülikooli aulas põlistalude väärtustamise seminari „Põlistalu – maakultuuri ja eestluse järjepidevuse kandja”.

Seminaril esinesid mitmed oma valdkonna spetsialistid: Tallinna Ülikooli professor Martin Ehala, rahvaluule magister Melika Kindel, Eesti Rahva Muuseumi teadur Vaike Reemann, Eesti Vabaõhumuuseumi projektijuht Elo Lutsepp, Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving ja Uustalu talunik Toomas Lemming.

Seminarist võttis osa üle 50 huvilise. 

Päeva lõpus võeti seminaril osalejate poolt vastu pöördumine Eesti Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule (lisatud).

Lisainfo: Toomas Lemming, Ambla Metsaühistu juhatuse esimees, tel 5666 5252.

Eesti Vabariigi Riigikogu

Eesti Vabariigi Valitsus

PÖÖRDUMINE

Eesti kultuuri juured on maal. Sajandeid on eestlastele omase kultuuri ja traditsioonid kujundanud ning elujõulisena hoidnud maakultuur, mille üks iseloomulikumaid allikaid on põlistalud. Põlistalud on koht, kus põlvest põlve on elanud ja püsinud traditsioonilised väärtused, usk inimese ja rahvuse elujõusse, kohapärimus.

1939. aastal oli Eestis 139 984 talu. Nendest põlistaludest jätkavad esivanemate poolt alustatud talupidamist vaevalt 10 %. Jätkusuutlikke põlistalusid on ainult umbes 2%. Prognoosid ja naaberriikide kogemused näitavad, et tegutsevate talude arv väheneb edaspidi veelgi.

Püsiomanikkonda mittesoosiv poliitika ohustab põlistalude säilimist ja maakultuuri järjepidevust. Sellise poliitika tõttu on üle 700 000 hektari endisi talumaid läinud maakultuuri loojate – peretalude – käest peamiselt ainult majanduslikust kasust huvitatud firmade, s.h arvukate välisfirmade omandisse.

Põlistalud on peamised maakultuuri järjepidevuse kandjad ja rahvuse elujõu tagajad. Meie ühine kohustus on riiklike meetmetega tõsta põlistalude elujõulisust ja konkurentsivõimet ning peatada põlistalude arvu vähenemine. Tuleb väärtustada ja toetada seda, mida annavad põlistalud maakultuuri loojatena ja järjepidevuse kandjatena meie kultuurile ja ühiskonnale.

Seminarist „Põlistalu – maakultuuri ja eestluse järjepidevuse kandja” osavõtjad peavad Eesti maakultuuri ning eestluse järjepidevuse säilimise ja säilitamise probleemide lahendamiseks vajalikuks, et:

* Riiklikku arengukavva aastateks 2007-2010 „Maa-arhitektuur ja –maastikud. Uurimine ja hoidmine.” liidetaks alammoodulina põlistalude inventeerimine ning põlistalude elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse tagamise toetusmeetmete väljatöötamine;

* riik hakkaks maaomandist loobumise asemel soodustama maaomandi säilimist põlisrahva ja kodanikkonna käes ning sellega aitama arvuka maa püsiomanikkonna kujunemisele ja säilimisele ning rahvuslikule püsimajäämisele;

* väärtustataks põlistalud, kui eestlaste vääriselupaigad;

* seadustataks talu ja talupere mõiste;

* toetataks põlistalude ning põliste talukohtade säilitus- ja ennistustööde projekte ning vajalike tööoskuste ja teadmiste koolitust;

* toetataks taluajaloo uurimusi;

* riiklikult toetataks linnadest maale, eriti aga põlistaludesse tagasi elama asumist ning taluhoidmist;

* inventeeritaks, lisaks Rapla-, Lääne-, Harju- ja Järvamaale, ka kõigi teiste maakondade metsades leiduvad pärandkultuuri objektid.

Vastu võetud seminarist „Põlistalu – maakultuuri ja eestluse järjepidevuse kandja” osalejate poolt Tartus, 19. aprillil 2007.a.

Allikas: Järvamaa infoportaal www.jarva.ee 23.04.2007.