Kriteeriumid, mida riik, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja asutused riigihangete korraldamisel järgima peavad, laienevad neljale toote- ja teenuserühmale: mööblile, puhastusvahenditele- ja teenustele, kontorite IT-seadmetele ning koopia- ja joonestuspaberile.

"Kuna avalik sektor on väga suur tarbija, siis on see hea viis keskkonnasäästliku mõtte- ja käitumisviisi edendamiseks," ütles keskkonnaminister Erki Savisaar. "Sellega mõjutab avalik sektor otseselt ka erasektorit keskkonnahoidlikuid tooteid ja teenuseid pakkuma."

"Kutsun kõiki hankijaid toodete või teenuste hankimisel eelistama keskkonda säästvaid lahendusi," lisas riigihalduse minister Jaak Aab. "Avalik sektor peaks tellijana hindama oma soetuste laiemat mõju ja soovitan võimalusel rakendada keskkonnahoidlikke nõudeid ka nendes riigihangetes, kus kohustust pole kehtestatud."

Keskkonnanõuete loomisega soovitakse vähendada toodetest ja teenustest põhjustatud keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale.

Seejuures tuleb hankijatel arvestada toote kogu elutsüklit. Näiteks tuleb tehnika puhul mõelda, milline on selle käigus hoidmise mõju -kui palju kulub elektrit, kui sageli vajab see remonti või uuendamist. Mööbli puhul aga tuleb arvestada, kas materjal on tehtud taastuvast ressursist ning mis saab sellest pärast kasutuselt kõrvaldamist.

"Sageli arvatakse, et keskkonnahoidlikud tooted ja teenused on kallimad, kuid nende tegelik säästlikkus võib avalduda alles aja jooksul. Sageli tarbivad need vähem energiat ja tekitavad vähem jäätmeid või saab neid kauem kasutada, seega on hilisemad kasutuskulud ja kogu elukaarest tulenev jalajälg väiksem," selgitas Savisaar.

2020. aastal viidi Eestis läbi 8323 riigihanget, millest vaid 4,5% vastasid keskkonnahoidlikkuse tingimustele.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi pressiteade