Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 29. detsember 2021 (2021-12-30 18:13:55)


Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri

2021. aasta kokkuvõte

1. Uus põllumajanduspoliitika toob suure muutuse

2021. aasta möödus uue EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 ettevalmistamise tähe all. Strateegiakava on maamajandussektori arengu seisukohalt keskse tähtsusega dokument. Põllumajanduspoliitika rakendamise põhimõtteid ootab alates 2023. aastast ees suur muutus, mis tähendab paljude Eesti põllumajandusettevõtete jaoks märkimisväärset sissetulekutoetuste vähenemist. Võrreldes kevadel esitatud Maaeluministeeriumi algse kavaga on põllumajanduskoja ettepanekul kavasse sisse viidud terve rida olulisi muudatusi: suurenesid kultuuri- ja loomapõhised toetused lihaveise-, lamba- ja kitse-, piimakarja- ja teraviljakasvatajatele, vähendati rendihindadele potentsiaalselt negatiivset mõju avaldava ümberjaotava toetuse mahtu ja kohandati selle toetuse tingimusi meie põllumajandustootmise struktuurile paremini sobivaks, maheloomatoetuste määrad tõusid, muudeti keskkonnasõbraliku majandamise meetme tingimusi.

Kuigi kavaga pööratakse suuremat tähelepanu loodushoiu ja ekstensiivse tootmise arendamisele, siis kahjuks pole ÜPP strateegiakava maht kaugeltki piisav põllumajandussektori rohepöörde eesmärkide saavutamiseks. Valitsus jätkab vaatamata ühiskonna kasvavatele ootustele põhimõtet, et ÜPP kaasrahastamine toimub ELi poolt minimaalselt nõutud mahus. Muret valmistavad keskkonnameetmete madalad toetusmäärad, mis ei pruugi põllumajandustootjaid motiveerida lisakohustusi võtma, võrreldes varasema perioodiga pole strateegiakavas piisavalt vahendeid ka keskkonnainvesteeringute soodustamiseks. Maaeluministeerium esitab strateegiakava Euroopa Komisjonile, kes peab selle järgmisel aastal heaks kiitma.



2. Valitsus toetas kahe abipaketiga keerulises olukorras põllumajandusvaldkondi

Valitsus maksis juunis välja erakorralise toetuse COVID-19 kahjude kompenseerimiseks. Toetuspakett sündis 2020. aasta sügisel tehtud põllumajanduskoja, taluliidu ja noortalunike ühise pöördumise tulemusel. Uus valitsus suurendas paketi mahtu 15,8 miljoni euroni, mis lubas võrreldes algse kavaga õiglasemalt toetada piimakarja- ja maasikakasvatust. Toetus jagunes valdkondade vahel järgmiselt: lihaveisekasvatus - 2,2 miljonit, seakasvatus - 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus - 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus - 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus - 0,53 miljonit, kartulikasvatus -1,13 miljonit, maasikakasvatus - 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus - 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatus 0,125 miljonit eurot. Põllumajanduskoda pöördus 2021. aasta augustis ja septembris uuesti maaeluministri poole palvega leida lahendusi sea- ja piimakarjakasvatuse olukorra leevendamiseks. Augustis langes sealiha turuhind pea kolmandiku võrra madalamaks tootmiskulude tasemest ja piimakarjakasvatus seisis silmitsi tootmiskulude kiire kasvuga. Valitsus otsustas mõlema sektori toetuseks eraldada 5,5 miljonit eurot, mis makstakse välja 2022. aasta jaanuaris.



3. Kliimapakett seab põllumajandusele ja metsandusele uued väljakutsed

2021. aasta üheks märksõnaks oli kindlasti Euroopa Komisjoni avaldatud kliima- ja energiapakett "Eesmärk 55". See oli üks enim kõlapinda saanud teemasid aasta teises pooles, milles on ka põllumajanduskoda aktiivselt kaasa rääkinud. Koda on paketi läbi töötanud ja esitanud oma seisukohad Vabariigi Valitsusele. Koda on oma seisukohti käinud tutvustamas mitmetel Riigikogu komisjonide kohtumistel. Samuti on koda kliimapaketi teemal kohtunud maaeluminister Urmas Kruuse, keskkonnaminister Tõnis Möldri, majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasa ning erinevate ministeeriumite ametnikega. 2022. aasta alguses peaks Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon andma oma hinnangu valitsuse seisukohtade kohta ning kliimaeesmärkide osas ootavad ees pingelised läbirääkimised ELi tasandil. Koja jaoks valmistavad muret Euroopa Komisjoni ettepanek suurendada jagatud kohustuse määruse sektorites (sh transport ja põllumajandus) 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki seniselt 13%-lt 24%-ni. Samuti valmistab muret kavandatava süsiniku piirimaksu mõju imporditud väetiste hinnale ja komisjoni ettepanek seada Eestile maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorites 2030. aastaks süsiniku sidumise eesmärk -2,5 Mt CO2 ekv.



4. Riigikogu arutab maade hindamise ja maamaksu seaduse muudatusi

2021. aastal jõudis Riigikogusse seaduse eelnõu maa hindamise ja maamaksuseaduse muutmiseks. Eelnõu kohaselt viiakse järgmine maa korraline hindamine läbi 2022. aastal. Põllumaa väärtus on 2001. aasta viimase hindamisega võrreldes kasvanud umbes 11 korda ja metsamaa umbes 5 korda. Eelnõuga mõeldakse küll maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele, kuid koja hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllumajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat kiiret tootmiskulude kasvu ning pidurdada maamaksu suurt ja kiiret tõusu. Põllumajanduskoda on seaduse eelnõu ettevalmistamises osalenud 2020. aasta algusest alates. Koja ettepanekul on eelnõus langetatud maatulundusmaa maksimaalset maksumäära algselt kavandatud 1%-lt 0,5%-le, kuid koda taotleb Riigikogus maksumäära langetamist tasakaalumäära 0,2% lähedale. Koda toetab maamaksu summa aastasele tõusule 5-7% piirmäära seadmist praegu pakutud 10% asemel. Eelnõu menetlemine jätkub Riigikogus 2022. aasta alguses.



5. Põllumajanduskütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustusi pikendati aasta võrra

Põllumajanduskoda pöördus 2021. aasta aprillis valitsuse poole ettepanekuga säilitada vähemalt praegusel tasemel põllumajanduses kasutatava diiselkütuse ja teiste energiakandjate aktsiisisoodustused. Põllumajandussektori toetamiseks ja kodumaise tootmise soodustamiseks on kütuseaktsiisi langetamine väga selgelt suunitletud ja tõhus meede. Valitsus otsustas sügisel 1. maist 2022 kuni 1. maini 2023 jätkata diiselkütuse, gaasi ja elektriaktsiisi soodustusega praegusel tasemel. Riigikogusse on jõudnud vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine, millega soovitakse soodusmääraga kütuse väärkasutust piirata. Koja hinnangul peaks väärkasutuse lõpetamisest saadavaid vahendeid kasutama aktsiisisoodustuse suurendamiseks, sest Eestis maksustatakse põllumajanduskütust oluliselt kõrgemalt kui nt Lätis ja Leedus.



6. Riigikogu võttis vastu ebaausate kauplemistavade seaduse

Riigikogu võttis septembris vastu seaduse, millega sätestatakse ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüja vahel keelatud. Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduses on loetletud 16 ebaausat kaubandustava. Näiteks ei tohi ostja muuta ühepoolselt müügilepingu tingimusi, tühistada tellimusi nii lühikese etteteatamisega, et ei saa mõistlikult eeldada, et müüja leiab tootele muu turustus- või kasutusvõimaluse, ähvardada müüjat kaubanduslike survemeetmetega jne. Põllumajanduskoda on aastaid nii Eesti kui ELi tasandil seisnud selle eest, et ebaausad kauplemistavad oleksid seadusega keelatud.
Koda osales aasta jooksul aktiivselt erinevate seaduste väljatöötamises, nt veterinaarseadus ja selle rakendusaktid, pakendiseadus, jäätmeseadus, hädaolukorra seadus, riigihangete seadus, söödaseadus, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus, teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, looduskaitseseadus, väetiseseadus jt.



7. Vastutustundlik taimekaitse ja mesindus saavad edukalt koos toimida

Põllumajanduskoja aktiivne töö taimekaitse ja tolmeldajate teemal on toonud edu ka 2021. aastal. Saame taaskord rõõmustada, et ka sel aastal ei ole taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet. Hea koostöö põllumeeste, mesinike ja vastavate ametkondade vahel on loonud head eeldused, et juba kolmandat aastat järjest ei ole taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet. 2021. aastal valmis põllumajanduskoja ja Põllumeeste Ühistu Kevili koostöös õppevideote sari, et soodustada säästliku taimekaitsepraktikate kasutamist põllumajanduses.



8. Maa- ja rannarahvas tunneb muret liigsete piirangute pärast

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit pöördusid maa- ja rannarahva nimel 2021. aasta mais valitsuse, presidendi ja riigikogu poole ettepanekuga võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Pöördumises tuntakse muret, et maa- ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid, seades ohtu maapiirkonna püsielanike kodud, sissetulekud ja kindlus tuleviku osas. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele, kel puudub maaeluga tihedam seos. Alla kirjutanud ühenduste sõnul on inimene looduse osa ja nende vastandamine ei too kasu ei inimesele ega loodusele. Maaeluorganisatsioonide esindajad kohtusid murekohtade arutamiseks peaminister Kaja Kallase, Riigikogu esimehe Jüri Ratase ja Riigikogu maaelu- ning keskkonnakomisjonidega.



9. Veeseaduse muudatused vähendavad halduskoormust

Alates 1. oktoobrist 2021 jõustusid veeseaduse muudatused, millega jäeti veeseadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus ning veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus. Sellega arvestas Keskkonnaministeerium põllumajanduskoja ettepanekutega, mis said tehtud bürokraatia vähendamise üleskutse raames.



10. Põllumajanduskoda asutas teadusnõukoja

Eesti põllumajandus- ja toidutootjad ning metsaomanikud vajavad roheleppe ja sellega seotud arvukate strateegiate elluviimiseks teaduse abi, mistõttu loodi 2021. aasta varasuvel teadlastega koostöö tõhustamiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juurde teadusnõukoda, mille koosseisu kuuluvad Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased. Eesmärgiks on tagada maamajanduse jaoks olulistes valdkondades vajalik kompetents ja uute väljakutsetega toimetulemiseks tugevdada põllumajanduse valdkonnas rakendusuuringute läbiviimist.



11. Koda korraldas uusi ja traditsioonilisi sündmusi ning olulisi arutelusid

2021. aasta märtsis toimus esmakordselt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Keskkonnafoorum, kus analüüsiti Eesti põllumajandussektori väljavaateid muutuvate keskkonnapoliitikate tingimustes. Foorumil käsitleti teemasid, mis on seotud Eesti põllumajanduse keskkonnaalase ja majandusliku jätkusuutlikkusega. Foorumil osales kokku 323 kuulajat ning osalejate aktiivsus küsimuste esitamisel ainult kinnitab põllumajanduse keskkonnapoliitikate teemade päevakajalisust.

Põllumajanduskoda korraldas 2021. aastal kokku 60 valdkonna ettevõtetele olulist seminari - nende hulgas traditsioonilised foorumid ja konverentsid ning hulgaliselt kasulikke infopäevi. Kolmandat korda toimus oktoobris Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2021, mis tõi Tartusse paar tuhat põllumajandussektori esindajat. Lisaks arutati koja toimkondade ja gruppide koosolekutel ning ümarlaudades paljusid valdkonna jaoks olulisi teemasid - ÜPP tulevik, piima hinnastamise mudel, kvaliteedikavad piima- ja lihasektoris, keskkonnateemad, põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete töötajate vaktsineerimine, loomsete kõrvalsaaduste transport, taimekaitse, haneliste heidutusjaht, jahinduslepingud, toidupäästmise strateegia, Eesti toidu visioonidokument, taaskäivitusfondi vahendite kasutamine, antibiootikumide kasutamise vähendamise tegevuskava, energia- ja tootmiskulude suur tõus, biogaasi tootmise tulevik, mitmesugused valdkondlikud väljakutsed jpm.

Osaleti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni Copa-Cogeca töös ja erinevates aruteludes. Olulisemad teemad ELi tasandil olid ühise põllumajanduspoliitika reform, Talust taldrikule strateegia, kliimapoliitika. Koostöös Põhjamaade ja Balti riikide põllumajandusorganisatsioonidega tõstatati ELi tasandil haneliste kahjude teema, mis põhjustab üha suuremaid probleeme meie piirkonnas.



12. Kutsetunnistuse sai 279 põllumajandusspetsialisti ja oskustöötajat

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andis põllumajanduse valdkonnas tänavu kutsetunnistuse 279 kutseeksami läbinud oskustöölisele või spetsialistile, mida on mõnevõrra vähem aasta varasemaga. 2020. aastal anti kutsetunnistus 327 spetsialistile ja oskustöötajale. . Koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga viidi 2021. aastal läbi kokku 23 kutseeksamit. Kutse saajad jagunesid taime- ja loomakasvatuse, kalakasvatuse, loomaarsti abilise ja hobuhooldaja erialade vahel. Kõige rohkem kutseid anti välja järgmistel erialadel: Taimekasvataja, tase 4 (77 kutse saajat), Veisekasvataja, tase 4 (44 kutse saajat) ja Taimekasvatustootja, tase 5 (41 kutse saajat).



13. Eesti toidu ja põllumajandussaaduste ekspordi edendamine

Koja korraldusel osalesid Eesti ettevõtted oktoobris Euroopa suurimal toidumessil Anuga ja septembris Riia toidumessil. Tõuloomade ekspordi arendamiseks viidi lõpuni kolmeaastane BreedExpo projekt, mille eesmärgiks on tõuloomade ekspordi edendamine Gruusia, Kasahstani ja Ukraina suunal. Koda osales ka Tallinna Toidumesil ja osales Maaeluministeeriumi poolt korraldatud Eesti toidu visioonidokumendi väljatöötamisel.

14. Veerand sajandit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal täitus 2021. aasta suvel 25. aastat koja loomisest. Koja tegevuses on läbi veerandsajandi olnud tähtsaim põllumajanduse, toidutootmise ja maaelu hea käekäigu eest seismine. Samuti on koja üks strateegilisi tegevussuundi Eesti toidu kvaliteedi ja tuntuse tõstmine. Koja liikmete arv on otse ja liikmesorganisatsioonide kaudu kerkinud juba üle 7000. Põllumajanduskoda on sellega Eesti suurim ja mõjukaim põllumajandus-, toidutööstuste, maa- ning metsamajanduse ettevõtjaid väärtusahela põhiselt ühendav katusorganisatsioon, mis osaleb aktiivselt põllu- ja maamajanduse jaoks soodsa ettevõtluskliima kujundamisel ning kaitseb liikmete huve nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Koja juubelit tähistati 26. augustil Viljandis Ugala teatris. Aastapäevaks ilmus esinduslik raamat, mis võtab kokku koja tegevuse viimase veerandsajandi jooksul.



15. Andres Vaan valiti Aasta Põllumeheks 2021

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe konkursi Aasta Põllumees 2021 tänavune tiitel läks Pärnumaale Andres Vaanile, kes on rajanud Lääneranna valda Rootsi külla pere ajaloolistele talumaadele kaasaegse tootmishoonete kompleksi, ta teeb karjaaretuses koostööd Prantsuse teadlastega ja kasutab oma karjaaretuseks Euroopa parimat tõumaterjali. Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvis Andres Vaan eelmisel aastal. Topi talukarjas on 400 limusiini tõugu mahelihaveist, kes suviti hooldavad Matsalu looduskaitseala Kasari jõe kallastel. Maad kasutatakse 500 hektarit ja kasvatatakse ka teravilja. Oma tegevusega jätkab Andres Vaan oma isa, tuntud lihaveisekasvataja Aldo Vaani elutööd.

 

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.