Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaameti analüüs näitab, et korraldatud jäätmevedu vajab kiiret muutust (2021-12-16 10:08:03)

Et hinnata, kas ja kuidas täidavad omavalitsused jäätmehoolduse korraldamise kohustust, analüüsis Keskkonnaamet kohalike omavalitsuste korraldatud jäätmeveohankeid. Analüüsist selgub, et kuigi omavalitsused liiguvad jäätmekorralduses õiges suunas, on muutused liiga aeglased.

"Järgmise kahe aasta suurim eesmärk jäätmevaldkonnas on biojäätmete liigiti kogumise korraldamine kohalikes omavalitsustes. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks peab olema kõikides omavalitsustes võimalik elanikel ära anda biojäätmeid korraldatud jäätmeveo raames või tuleb jäätmed kompostida kohapeal," ütles Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Kõigis alates 2021. aastast korraldatud jäätmeveo hangetes peab biojäätmete äravedu olema lahendatud juba praegu. 2021. aasta lõpus on köögi- ja sööklajäätmete vedu korraldatud vaid 49 omavalitsuses 79-st.

"Selleks, et saavutada 2025 aastaks 55% olmejäätmete ringlussevõtu eesmärk, tuleb paljudes omavalitsustes alustada kiiresti esimesest sammust ehk jäätmehoolduseeskirjade muutmisest ning hanke korraldamisest. Jagub juba ka üsna palju omavalitsusi, kes on jõudnud järgmisele tasemele ning tegelevad juba veo rakendamise küsimustega. Neilt on võimalik teistel omavalitsustel õppida", ütles Keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja.

Head eeskuju näitavad Harjumaa, Raplamaa, Hiiumaa ja Valgamaa, kus on kõikides omavalitustes võimalik köögi- ja sööklajäätmeid jäätmeveo raames ära anda. Siiski on ka neis omavalitsustes arenguruumi, sest paljudes omavalitsustes on kogumine korraldatud vaid kortermajades. Suurema mahajäämusega on Võrumaa, Pärnumaa ja Jõgevamaa. Ka Viljandimaa, Tartumaa, Lääne-Virumaa ning Ida-Virumaa omavalistustes on köögi- ja sööklajäätmete vedu korraldatud vähem kui pooltes omavalitsustes. Võrreldes eelmise aastaga on lisandunud kaks omavalitsust, kus köögi- ja sööklajäätmete vedu on korraldatud.

"Selleks, et inimesed hakkaksid jäätmeid liigiti koguma, on vaja tekitada mugav jäätmete üleandmise võimalus," ütles Saku valla keskkonnapetsialist Kerli Laur. "Praktika on näidanud, et sageli ainult kortermajade juures korraldatud biojäätmete liigiti kogumisest ei piisa. Paljud üksikmajapidamised ei saa või ei soovi tekkekohas biojäätmeid kompostida ning ka neil peab olema võimalus biojäätmeid üle anda. Samas ei tohiks alahinnata teavitustööd -ainult võimaluse loomisest ei piisa, see on alles esimene samm," rõhutas Laur.

Nagu eelmiselgi aastal, oli ka tänavu 14 omavalituses jäätmehoolduseeskirja kohaselt korraldatud vaid segaolmejäätmete vedu. Võrreldes möödunud aasta septembriga on suurenenud nende omavalitsuste hulk, kus jäätmehoolduseeskirjaga nähakse ette ka biolagunevate jäätmete, vanapaberi, suurjäätmete ja pakendite äravedu.

Siilabergi sõnul ei anna positiivne trend veel põhjust olukorraga rahule jääda. "Paraku ei peegeldu eeskirjades kirjeldatud nõuded alati tegelikult toimivates teenustes. Leidub omavalitsusi, kus näiteks biolagunevate jäätmete vedu on küll jäätmehoolduseeskirjas ette nähtud, kuid jäätmeveohankes sellist teenust ette nähtud pole," selgitas jäätmebüroo juht.

Erinevus jäätmehoolduseeskirjade ja tegelikult korraldatud jäätmeveo vahel on võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, kuid on endiselt märgatav. Näiteks kui jäätmehoolduseeskirjade järgi saab kodu juures ära anda vanapaberit 68 omavalitsuses, siis tegelikkuses on see võimalus olemas ainult 61. Köögi- ja sööklajäätmed peaks jäätmehoolduseeskirja järgi saama ära anda 52 omavalitsuses, vastavad hanked on aga neist korraldatud vaid 49. Erinevusi leidub ka suurjäätmete äraandmise võimalustes.

"Korraldatud jäätmevedu ei tähenda enam vaid segaolmejäätmete ehk prügi vedu, vaid peaks hõlmama lisaks ka paberi ja papi, biolagunevate ning suurjäätmete vedu," rõhutas keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg. "Materjalide ringlussevõtu eesmärkide ja seatud sihtarvude täitmiseks on liigiti kogutud jäätmeveo korraldus hädavajalik," selgitas jäätmebüroo juht. "Eraldi kogutud vanapaberist jõuab uuesti ringlusesse 80-90%, enamasti eksporditakse vanapaber Soome, Venemaale, Lätti või Leetu," tõi Siilaberg näite.

Kõige suurem positiivne muutus ongi toimunud vanapaberi äraveos, see on korraldatud 68 omavalitsuses.

Jäätmeseadus kohustab üle 1500 elanikuga kohalikku omavalitsust korraldama oma territooriumil segaolmejäätmete ja vajadusel ka liigiti kogutud jäätmete äraveo. Keskkonnaameti analüüsis kajastuvad siiski ka Kihnu, Ruhnu ja Vormsi saared, kus elanike arv on alla 1500.

Keskkonnaamet tutvustas analüüsi tulemusi kohalike omavalitsuste esindajatele novembri lõpus ja detsembri alguses toimunud koolituspäevadel.



Allikas: Keskkonnaameti pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.