Takistamaks marutaudi levikut ja kaitsmaks koduloomi ning inimest marutaudi nakatumise eest, viib Veterinaar- ja Toiduamet 22. aprillist kuni 22. maini läbi rebaste ja kährikute suukaudse vaktsineerimiskampaania kogu Eesti territooriumil. Vaktsiini külvamist alustatakse Hiiumaast (22. aprill) ja Saaremaast ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Peipsi ranniku ja Narva jõeni ning põhjast lõunasse kuni Läti piirini.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist ning mille sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vaktsiin. Külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede, veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Vaktsineerimisprogrammi senised tulemused on väga head. 2006. aasta vaktsineerimise efektiivsuse kontrolli esialgsete andmete põhjal võib öelda, et vaktsiini on söönud 85% sihtgrupi loomadest. Samuti on tunduvalt vähenenud marutaudijuhtumite üldine arv Eestis. Käesoleva aasta kolme esimese kuu jooksul diagnoositi marutaudi ühel loomal.

Esimest korda külvati Eestis marutaudi vaktsiini 2005. aasta sügisel ning see hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeritakse kogu Eesti territooriumi kaks korda aastas - kevadel (aprillis-mais) ja sügisel (septembris-oktoobris), seni kuni ei esine enam ühtegi marutaudijuhtumit. Metsloomade suukaudse vaktsineerimise abil on marutaudivabaduse saavutanud mitmed Euroopa riigid nagu Soome, Šveits, Belgia, Itaalia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland.

Vaktsiinipala leidmisel tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta! Juhul, kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed, koduloomad jts, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud haavale, nahale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke vee ja seebiga ning pöörduda perearsti poole! Vaktsineerimise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides!

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati haigestunud isendi surmaga. Eelmisel aastal diagnoositi üle Eesti kokku 114 marutaudijuhtumit, neist 13 kodu- ja 110 metsloomadel. 2005. aastal avastati marutaud 266 loomal.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et kasside ja koerte iga-aastane marutaudivastane vaktsineermine on loomaomanikele kohustuslik.

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti 19.04.2007 pressiteade.