Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul arvati mõned veekogud nimekirjast välja põhjusel, et need ei ole enam looduses eraldi veekogudena eristatavad, mistõttu ei leia neid enam ka Eesti looduse infosüsteemist. "Nimekirjast välja arvatud veekogud on kas kinni kasvanud, soostunud või näiteks paisu purunemise või allalaskmise tõttu hävinenud. Nii näiteks on välja jäetud Lehetu järv Harjumaal, Kuusikjärv Hiiumaal ning Paslepa ja Mägeri järv Läänemaal," lausus keskkonnaminister.

Kuigi mõned veekogud on nimistust välja arvatud, on huvigruppide ja kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekul nimekirja uute veekogudega ka täiendatud. "Need veekogud ei olnud seni nimekirjas, kuid veeseaduses toodud kriteeriumite järgi peavad nad olema avalikult kasutatavad. Näiteks vastasid sellistele kriteeriumitele Tartumaal asuvad Kabina järv, Jummisaare järv, Anne kanal ning Harjumaal asuvad Rummu järv ja Liiva järv," märkis Savisaar.

Et paremini eristada samasuguse või sarnase nimega veekogusid, on uuendatud nimekirjas lisatud veekogu nimede juurde registrikood. Näiteks on nimekirjas mitu Veskijärve-nimelist veekogu. Vastavalt kohanimenõukogu märkustele on ka osade veekogude nimesid korrigeeritud.

Nimekirja on kantud nii avalikult kasutatavad järved, paisjärved kui ka vooluveekogud. Järvi on uues nimekirjas kokku 660, paisjärvi 207 ja vooluveekogusid ehk jõgesid, ojasid ja kraave 499.

Avalikult kasutataval veekogul on lubatud supelda, harrastada veesporti, liikuda jääl, võtta vett ning püüda kala seadustes sätestatud korras. Kallasrada on sellistel veekogudel samuti avalikuks kasutamiseks - veekogu ääres viibimiseks ning kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel kümme meetrit ning teistel veekogudel neli meetrit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade