Keskkonnaminister Erki Savisaar tänas juhtkogu tehtud töö eest ja ütles, et nüüd saavad arengukava eelnõu kooskõlastusringil veel kord hinnata ja täiendada huvigrupid. "Suur töö on tehtud, aga palju arutelusid on veel ees: lõpliku punkti paneb metsanduse arengukavale riigikogu," sõnas keskkonnaminister.

Minister on rahul, et metsanduse uue arengukava (MAK2030) alates 2018. aastast käinud koostamine, kuhu on erineval moel panustanud ca 700 inimest, on nüüd teadlaste eestvõttel päädinud selleks kümnendiks ka konkreetsete numbriliste eesmärkide seadmisega.

"Mõõdikud aitavad meil 2030. aastal hinnata, kas praegu seatavad eesmärgid olid üheksa aasta jooksul täidetavad ja kas meie metsad vastavad seatud ootustele," ütles Savisaar. Näiteks seab arengukava kindlad sihid, kui palju tuleks suurendada hooldusraiete pindala ja erametsade uuendamist. Samuti on eesmärk suurendada paranenud või soodsas seisundis loodusdirektiivi metsaelupaikade ja metsaliikide arvu, kasvatada metsasektori lisandväärtust ühe töötaja kohta ja viia lõpule looduslike ajalooliste pühapaikade inventuur.

MAK2030 üldeesmärgi - Eesti metsandus on kestlik - saavutamiseks on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme alaeesmärgi abil:

* metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga;

* metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline;

* metsandus on kaasav ning arvestab metsade sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

Arengukavakoostamise juhtkogu teadlaste esindaja, Eesti Maaülikooli professor Rein Drenkhan tõdes, et nii suure avaliku huviga kava koostamine ei olnud lihtne töö. "Erinevate erialade teadlased arutasid meie eelkäijate tehtud tööd ja ka arengukava tööversioonile laekunud ettepanekuid," selgitas ta. "Kõikide ettepanekute juures on ka arvestamise/mittearvestamise põhjendused." Drenkhan nentis, et kavas on palju viiteid teadus- ja uurimistöödele.

Juhtkogu otsustas, et metsade kasutamise seisukohast on MAK2030 eesmärk liikuda metsade ühtlase kasutuse poole. "See oleks tasakaalus looduskeskkonna võimaluste, ühiskonna vajadustega ning erinevate huvigruppide soovide ja ootustega," ütles Drenkhan.

Juhtkogu leidis, et metsapoliitika kujundamises tuleb anda keskkonnaministrile nõu andvale organile - metsandusnõukogule -edaspidi selgem raamistik ja roll. Sel moel saab erinevaid huvigruppe kaasata metsandusotsuste tegemisse, milleks on näiteks raiemahtude jälgimine, teostamise viisid, jms.

"Võrreldes eelmiste arengukavadega on selgemini välja toodud kliimamuutustega seonduvad ohud ning liikide arvukuse vähenemise ja võimaliku kao riskid," ütles juhtkogu esimees, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp. "Arengukavale tehakse veel keskkonnamõjude ja teiste oluliste mõjude strateegiline hindamine ning uue aasta algul korraldame infopäeva kõikide huvigruppidele," kirjeldas Lamp lähiaja plaane seoses arengukavaga.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade