Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest Euroopa Liidu üks suuremaid saastajaid, teatab Statistikaamet. Ainuüksi tekkinud süsinikdioksiidi koguste sidumiseks peaks iga Eesti elanik istutama aastas 45 puud.

Eestis aasta jooksul kütuste põletamisel tekkiva 18,5 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) sidumiseks oleks vaja istuda aastas ligikaudu 60 miljonit puud. Kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest elaniku kohta on Euroopa Liidu 27 riigi hulgas vaid Iirimaa ja Luksemburg Eestist suuremad saastajad.

Samuti on Eesti Euroopa Liidus üks suuremaid ohtlike jäätmete tekitajaid. Kui aasta jooksul Eestis tekkinud ohtlike jäätmete kogused Eesti territooriumile laiali laotada, siis kataksid need maapinna ligikaudu 0,008 cm kihina. Sõltumata jäätmekihi tegelikust paksusest on Eesti siiski ohtlike jäätmete aastase tekkinud koguse poolest ühe elaniku kohta Euroopas esikohal (2004. aastal 5,6 tonni) ja absoluutkoguse poolest Saksamaa järel teisel kohal (2004. aastal 7,2 miljonit tonni). Põhiosa ohtlikest jäätmetest on põlevkivi põletamise ja töötlemise jäätmed. Euroopa Liidu 27 riigi hulgas on vaid Saksamaa Eestist suurem ohtlike jäätmete tekitaja.

Magevesi moodustab maakera veeressurssidest vaid 3% ja sellest enamik on talletunud igijääks. Eesti elanike mageveevajadustest rahuldab põhjavesi 2/3. Eestis pumbatakse aastas välja üle 300 miljoni kuupmeetri põhjavett, sellest üle 80% moodustab kaevandusvesi. Ühe Eesti elaniku kohta pumbatakse maa seest välja 600 liitrit põhjavett päevas. Euroopa Liidus kulutavad Eestist rohkem põhjavett vaid Portugal ja Kreeka.

Eesti kasutab teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes keskkonnasäästlikult taimekaitsevahendeid, ent kogused on aasta-aastalt suurenenud. Eestis kasutatakse põllukultuuride töötlemisel aastas ligikaudu 350 tonni taimekaitsevahendeid ehk ligi 80 veoauto kastitäit.

Positiivse näitena kuulub Eesti Euroopa Liidu viie kõige metsarikkama riigi hulka. Iga Eesti elaniku kohta on ligikaudu 15 000 ruutmeetrit metsa.

Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide säästva arengu näitajate alusel koostatud pingeread on avaldatud Statistikaameti veebilehel www.stat.ee rubriigis “Statistika / Jätkusuutlikkuse näidikulaud” http://www.stat.ee/naidikulaud.

Ülemaailmset Maa päeva tähistatakse USA, eelkõige Stanfordi Ülikooli algatusel. Esimest korda tähistati Maa päeva 1970. aastal. Lisainfo www.earthsite.org.