Täna, 11. novembril algusega kell 10 toimub esmakordselt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel konverents "Digipööre Eesti põllumajanduses". Konverentsil analüüsitakse põllumajanduse kiirema digitaliseerimise eelduseid ja arenguid ning konkreetseid võimalusi taime- ja loomakasvatuses. Eesti põllumehed on olnud väga varmad uute tehnoloogiate rakendamisel, kuid põllumajandustootmises tekkivate andmete paremaks kasutamiseks on palju vaja veel teha.
"Kuigi üldiselt kujutatakse põllumajandust ja toidutootmist ette pigem traditsioonilise tegevusalana, siis kaasaegse põllumajandustootmise märksõnadeks on innovatsioon, tehnoloogia ja teadmised. Üha paremad tehnoloogiad ja digilahendused annavad võimaluse andmete efektiivse kasutamise kaudu toota säästlikumalt ja optimeerida tööprotsesse. Näeme täppispõllumajanduse lahendustes võtmetegurit nii põllumajandusettevõtete tootlikkuse kasvu ja majandusliku edu saavutamisel kui põllumajandustootmise keskkonnahoiu suurendamisel," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Eestis on seatud eesmärgiks, et 2030. aastaks on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid. "Kiire internetiühenduse tagamine maapiirkondades on kriitilise tähtsusega eelduseks põllumajanduse digitaliseerimisel. Tunnetame, et riigi poolt seatud eesmärgid maapiirkondades kiire sideühenduse kättesaadavaks tegemisel võiksid olla palju ambitsioonikamad, sest sellest sõltub otseselt maal tegutsevate ettevõtete edukas tegevus," rõhutas koja juht.
"Põllumajanduses mängib olulist rolli ka suurandmete kogumine, analüüs ning vahetus erinevate avaliku sektori asutustega, mis aitab ettevõtjatel lisaks tootmisefektiivsuse tõstmisele lihtsamini riigiasutustega suhelda ja ebamõistlikku halduskoormust vähendada. Sellele on viimastel aastatel küll rohkem tähelepanu pööratud, aga põllumajandusettevõtted ootavad pingsalt käega katsutavaid tulemusi, mis aitaksid nii taime- kui loomakasvatajate elu lihtsamaks muuta," lisas Sõrmus.
Eesti põllumehed on olnud väga varmad uute tehnoloogiate rakendamisel, kuid kindlasti on veel palju teha, et põllumajandustootmises tekkivaid andmeid paremini ära kasutada. Seejuures on tähtis ka põllumeeste digipädevuse tõstmine, et pakutavad võimalused ettevõtetes ka tegelikult kasutamist leiaksid. Üha uute keskkonna- ja kliimaeesmärkide valguses vajab põllumajandussektor toidutooraine tootjana uudseid tehnoloogiaid, mis aitavad suurendada põllumajanduslikku tootlikkust ja sissetulekuid ning vähendada riske ja tootmise keskkonnaalast jalajälge.
"Eesti riigil on hästi toimiv e-taristu ja hulgaliselt väärtuslikke andmeid. Need on eeldused, mille abil on võimalik luua põllumajandus- ja toidusektorile vajalikke digitaalseid teenuseid. Potentsiaali rakendamine väärib pidevat arutelu ettevõtetega nii toidu- kui ka tehnoloogiasektoris," märgib konverentsil oma ettekandes Eesti Maaülikooli doktorant Martin Kukk.
Konverentsi teemad:
Sellest, kuidas riik teadmiste kasvu, innovatsiooni ja digitaliseerimist põllumajandussektoris soodustab, räägib konverentsil Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Tõnis Tänav. Riigi rollist põllumajanduse digiinnovatsioonis räägib Eesti Maaülikooli doktorant Martin Kukk. Selleks, et täielikult ära kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste võimalusi, on vaja kiiret internetiühendust maapiirkonnas. Riigi plaane selles valdkonnas tutvustab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi Sideosakonna nõunik Raigo Iling. Põllumajanduse digipööret toetavaid PRIA arengusuundi tutvustab PRIA teadmusteenuste suuna juht Kadri Koel.
Taimekasvatuse teemaplokki modereerib kogenud teraviljakasvataja Andres Oopkaup. Veebipõhiste mullastiku kaardirakenduste kasutamist ja tulevikuväljavaateid tutvustavad Tambet Kikas ja Priit Penu Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroost. Droonide kasutamise võimalustest taimekasvatuses annab konverentsil ülevaate Eesti Taimekasvatuse Instituudi vaneminsener Anti Konsap.
Digilahenduste kaudu tööde parema korraldamise ja põldude haldamise võimaluste üle arutlevad vestlusringis Cropio Eesti tegevjuht Martin Paukson, KappaZeta tegevjuht Kaupo Voormansik ja eAgronomi Eesti kliendisuhete juht Elmar Reinhold. Arutelu käigus otsitakse vastust küsimusele, kui varmad on Eesti põllumehed pakutavaid digilahendusi kasutama ja kuidas seda soodustada? Käsitlemist leiab seegi, millist rolli mängib e-põlluraamat ja digilahendused riigiga suhtlemisel ja põllumajandustootmisega kaasnevate keskkonnanõuete täitmisel.
Loomakasvatuse digitaliseerimise teemaplokki modereerib MTÜ Piimaklastri juhataja Hardi Tamm. Sellest, milline on loomakasvatuse tulevik, aitab selgust saada Hollandi ettevõtte Nedap Livestock Management arendusjuht Evine van Riemsdijk. Kuidas kasutatakse sööda väärindamist ja lihaveiste juurdekasvu täppisandmeid aretuses tutvustab Vytelle asepresident Lisa Rumsfeld Saksamaalt. Kuidas toimib andmevahetus piima ja liha tarneahelas, millised võimalused ja vajadused neis tekivad, toob kuulajateni EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.
Konverents "Digipööre Eesti põllumajanduses" toimub Tallinnas, Nordic Hotel Forumi (Viru väljak 3) konverentsikeskuse SIRIUS saalis ja video vahendusel. Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit MAK 2014-2020 meetme "Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas" raames ning sellel osalemine on tasuta.
Konverentsi kava ja osalemise lingi leiab: https://epkk.ee/11-11-2021-konverents-digipoore-eesti-pollumajanduses/
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
