Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / november 2021 (2021-11-11 08:56:57)

Hariduslikud videoklipid tutvustavad vastutustundliku taimekaitse tähtsust

Näitleja Ott Sepp on peaosas hariduslikes videoklippides, mis aitavad mõista teadliku taimekaitse hädavajalikku rolli puhta toidu kasvatamisel ja toidujulgeoleku tagamisel ning kummutada mõndagi levinud müüti või eksiarvamust.

Lähinädalate jooksul avaldatavad
haridusklipid vaatavad taimekasvatust nii ühiskonna kui ka bioloogia vaatenurgast. Samuti on valminud kodulehekülg, mis tutvustab vastutustundlikku taimekasvatust ning taimede kaitsmist haiguste, kahjurite ja umbrohtude eest. "Taimekasvatuse ja taimekaitsevahendite kasutamise ümber keerleb palju müüte ja paraku ka valeväiteid. Selline arvamuste kirjusus on samas mõistetav, sest tegemist on ju kõiki puudutava teemaga - meie enda kvaliteetse toidulauaga," kommenteeris teema olulisust Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. "Usun, et hoogsad videoklipid aitavad taimekasvatuse köögipoolt ka nooremale põlvkonnale lähemale tuua ning teadlikkust toidutootmisest kasvatada."

Igal aastal võetakse Eestis pakutavast toidust taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks sadu proove. See on oluline, et saaksime tagada meile kvaliteetse ja ohutu toidu. Eesti toit paistab positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) seiretulemuste järgi Euroopa ja maailma puhtamaid. Samuti kuulub Eesti põllumajandus erinevaid keskkonnakoormuse või elurikkuse näitajaid võrreldes Euroopa Liidu keskkonnahoidlikumate sekka. Põllumajandus liigub üha rohkem täppispraktikate rakendamise poole, mis aitab keskkonnakoormust veelgi vähendada ja milleks tehakse tihedat koostööd tippteadlastega.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.



*****************************************************

Kutsetunnistuse sai üle poolesaja noore põllumajanduse oskustöötaja

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kui põllumajanduse valdkonna kutseandja ning kutsekoolide koostöös on tänaseks kõik 2021. aastaks planeeritud põllumajandusvaldkonna kutseeksamid läbi viidud. Septembris toimus koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega kalakasvataja kutseeksam ning oktoobris koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga taime-, veise- ning lamba- ja kitsekasvataja kutseeksamid. Kutse anti kokku 56 noorele oskustöötjale.

Kokku andis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda põllumajanduse valdkonnas tänavu kutsetunnistuse 279 kutseeksami läbinud oskustöölisele või spetsialistile, mida on mõnevõrra vähem aasta varasemaga. Kutse saajad jagunevad taime- ja loomakasvatuse, kalakasvatuse, loomaarsti abilise ja hobuhooldaja erialade vahel. 2020. aastal anti kutsetunnistus 327 spetsialistile ja oskustöötajale.

"Põllumajandussektor vajab hädasti heade oskustega spetsialiste ja oskustöötajaid. Paraku on tänavu põllumajanduse valdkonna kutse saajaid vähem kui möödunud aastal. Julgustame noori põllumajanduserialasid valima, sest nagu kirjandusklassikaski on öeldud: Eestimaa vajab haritud põllumehi," sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna nõunik
Kaisa Vahtmäe.

Vahtmäe sõnul on hea tõdeda, et Eestis pakutav haridus on väga heal tasemel ning vajalikud teadmised on võimalik kõigil soovijatel omandada.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

****************************************************

Põllumajanduse rohe-eesmärkide saavutamiseks peab riigi panus kasvama

Olulist osa põllumajandustootjaid ootab ees konkurentsist kadumine, kui Eesti riik ei suurenda alates 2023. aastast rakendatavate ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmete riigipoolse kaasrahastamise määra, et meie kohalikud põllumajandustootjad suudaksid saavutada Euroopa roheleppe eesmärgid.

Hetkel koostatavas strateegiakavas napib ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vahendeid ning seetõttu ootab siinses põllumajanduses võtmerollis olevaid tootjaid ees toetuste ebaõiglaselt suur langus.

"Maaülikooli läbi viidud strateegiakava eelhindamise tulemustest koorusid välja suured probleemid, mis hakkavad negatiivselt mõjutama väga olulise osa Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ning suutlikkust üha uute keskkonnanõuetega toime tulla. Ministeeriumi plaanide kohaselt toimub põllumajanduspoliitikas märkimisväärne toetuste ümberjaotamine, mis kärbib suure osa piimatootjate ja teraviljakasvatajate, aga ka paljude lihaveisekasvatajate sissetulekuid. See omakorda seab ohtu põllumajandussektori rohe-eesmärkide saavutamise, sest kava ei kätke piisavalt vahendeid ka keskkonnameetmete rahastamiseks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Paraku napib kavas vahendeid Eesti jaoks väga tähtsate põhitoiduainete tootjate keskkonnapüüdluste toetamiseks. Kasvanud keskkonnaambitsiooni täitmiseks on vaja uues kavas leida toetuste jaotamisel parem tasakaal, kuid selgemalt aitab olukorda lahendada riigipoolse rahalise panuse suurendamine. Maaelupoliitika täiendavaks kaasrahastamiseks saaks kasutada üleminekutoetuse vahendeid.

Sõrmuse sõnul tuleb maaelupoliitika Euroopa Liidu poolt nõutud minimaalset kaasrahastamist suurendada vähemalt 15 miljoni euro võrra aastas. "Sellises mahus lubab Euroopa Liit maksta Eesti põllumajandustootjatele siseriiklikult täiendavaid üleminekutoetusi, et kompenseerida Eesti põllumajandustoetuste tunduvalt madalamat taset võrreldes ELi keskmise ja rõhuva enamuse teiste liikmesriikidega. Samas on valitsus selle lisatoetuse maksmisel viimased aastad olnud väga tõrges, viidates puudustele üleminekutoetuse maksmise süsteemis," ütles koja juht.

ÜPP strateegiakava 2023-2027 eelarve kogumahuks viie aasta jooksul on praeguse seisuga kavandatud 1,6 miljardit eurot, millest enamuse moodustavad ELi eelarvest tulevad vahendid ning vaid 186 miljonit eurot Eesti riigieelarve eraldised. Erinevalt näiteks meie põhjanaabritest Soomest, on Eesti valitsus traditsiooniliselt lähtunud põhimõttest, et ELi meetmeid kaasfinantseeritakse riigieelarvest nii vähe kui võimalik.

Põllumajanduskoja hinnangul peaks riik ÜPP teise samba ehk maaelupoliitika rahastamiseks suunama viie aasta jooksul täiendavalt vähemalt 75 miljonit eurot, mis on võrdne üleminekutoetuse summaga, mida riik võib vastavalt ELi reeglitele täiendavaks põllumajanduse toetamiseks suunata.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

*************************************************

Koda: Maamakasu kiiret ja suurt tõusu tuleb pidurdada

Põllumajanduskoda saatis 9. novembril Riigikogu Rahanduskomisjonile arvamuse seoses parlamendi menetluses oleva Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Koja hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllumajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat kiiret tootmiskulude kasvu ning pidurdada maamaksu suurt ja kiiret tõusu.

Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid põhivahendite osas ei maksustata. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kajastub kodumaise toidu hinnas, leitakse rahanduskomisjonile saadetud kirjas.

Koda teeb murelikuks viimaste aastate trend, kus tootmiskulud on kiiresti kasvanud, aga toodangu eest saadav tulu on tammunud paigal või isegi langenud. Samas on Eesti põllumajandustoetused Euroopa Liidus kõige madalamad ning näiteks põllumajanduskütust maksustatakse nõutust kordades kõrgemalt, mis paneb kodumaise toidutootmise niigi suure surve alla. Viimaste kuude ettepanekud uute kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava eelnõu on üksnes süvendanud koja muret Eesti toidutoomise tuleviku pärast.

Maa korralise hindamise kavandamisel mõeldakse küll ka maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele, kuid arvestades põllumaa väärtuse umbes 11-kordset ja metsamaa umbes 5-kordset kasvu viimase paarikümne aasta jooksul, mõjutaks maamaksu järsk tõus meie põllumajandustootjaid ja metsaomanikke liiga teravalt.

Koda toetab maamaksu summa aastasele tõusule piirmäära seadmist. Eelnõu koostamise käigus piirmääraks pakutud 10% aastas tähendab, et seitsme aastaga võib maamaks peaaegu kahekordistuda. Viimase aasta jooksul on paljude tootmissisendite hinnad teinud hüppelise tõusu, mistõttu suhtume suure ettevaatlikkusega igasse lisakulusse. Praeguses olukorras peame mõistlikuks, et üldise tootmiskulude kiire kasvu pidurdamiseks peaks maamaksu tõstmisel olema veelgi pikem üleminekuaeg ning iga-aastane maksusumma suurenemine ei tohiks ületada 5-7%.

Eelnõu koostajad on teinud ettepaneku kehtestada maatulundusmaa maksimaalseks maksumääraks 0,5%, kuid seejuures tunnistatakse eelnõu seletuskirjas, et maamaksumäära 0,5% poole liikumisel võib tekkida mõningane surve põllumajandustoodete hinna kasvule tarbijahinnaindeksist suuremas määras, et leida suurenevatele kuludele rahaline kate. Eelnõu seletuskirjas viidatakse mõistele "tasakaalumäär", mis näitab, millised oleksid kaalutud keskmised maksumäärad, kui iga kohaliku omavalitsuse maamaksu laekumine jääks 2019. aasta tasemele. Seletuskirjas tuuakse välja, et maatulundusmaa uus tasakaalumäär on 0,2%, mis on oluliselt madalam kavandatavast 0,5% maatulundusmaa maksimaalsest maksumäärast. Põllumajanduskoda palub Riigikogul tõsiselt kaaluda põllumajandusmaa maksimaalse maksustamise määra langetamiseks tasakaalumäära lähedale.

**************************************************

Koja konverentsid ja seminarid

11. november - Konverents "Digipööre Eesti põllumajanduses"
29. november - Infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
02. detsember - Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
07. detsember - Teraviljafoorum 2021
21. detsember - Infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.