Ajalehes Järva Teataja annavad proviisor Aili Rammo ja ravimtaimekasvataja Maime Saar näpunäiteid, mida juba praegu aiast ja metsa alt toidulauale korjata ja milliseid taimi talveks varuda.

Naat

Naadis leidub rikkalikult E–vitamiini, samuti C–vitamiini ja eeterlikke õlisid, mis puhastavad organismi ja aitavad tasakaalustada seedimist.

Võib kasutada maitserohelisena kastmetes, salatites ja suppides, samuti teeks. Põhjasõja ajal öeldud Eestis, et kui naat on väljas, pole nälga karta.

Kõrvenõges

Nõgeselehtedes on peaaegu kõiki vitamiine, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C–vitamiini on nõgese kasvudes kaks ja pool korda rohkem kui sidrunis, samuti leidub ohtralt B–grupi vitamiine.

Lehti kasutatakse supiks, salatiks ja teeks. Lehed tuleb esmalt kuuma veega üle valada, mis muudab nad pehmeks. Teed tehakse ka juurtest. Nõgese keeduvesi on hea juustehooldusvahend, nõgeseveega loputamine toidab juukseid ja annab ilusa läike.

Paiseleht

Kollaste päikestena õitsema löönud paiselehed on võimas vahend köha raviks. Õied tuleb kuivatada ja keeta neist teed.

Mustikalehed

Rohkelt C–vitamiini on mustikalehtedes, lisaks aitab mustikalehetee teise tüübi diabeetikutel hoida normis veresuhkrut. Mustikas ja mustikalehed on hea silmarohi.

Hapuoblikas

Noortes oblikates on vähem oksaalhapet, seetõttu sobivad need tundlike neerudega inimestele. Oblikas on verdpuhastav, antiseptilise toimega ja kergelt lahtistav.

Peenestatud lehti võib segada jogurti või hapukoorega kergeks salatiks.

Kasepungad ja kaselehed

Kasepungad hakkavad küll kõik juba lehtedeks muutuma, kuid pungadest tehtud alkoholitõmmis on hea köha– ja külmetusravim.

Kuni jaanipäevani võib korjata noori kaselehti, millest tehtud tee on hea vererõhulangetaja, samuti viib kehast välja jääkained ja tugevdab südant.

Võilillelehed

Noored lehed kõlbavad salatiks, mõru maitse kaob kuuma veega ülevalamisel. Lehtedes leidub nii B– kui C–vitamiini, salat on rahva hulgas tuntud kui verepuhastusvahend.

Nurmenukulehed

Väga rikkad C–vitamiini poolest, võib panna võileivale ja süüa värskelt. Toniseeriv ja värskendav mõju ilmneb kiiresti.

Männi– ja kuusekasvud

Männikasvud peavad korjamiseks veel pisut kasvama. Kuivatatud männikasvud on hea köha ja külmetuse puhul auruks.

Jalavann turgutab väsinud jalgu ja liigeseid, samuti on hea reumaatiliste valude puhul. Sama mõju on ka kuusekasvudel.

Maajalg ehk kassiratas

Praegu aedades õitsev väike lillakate õitega taim kõlbab kogu pealmise osaga toidulauale. Võib panna supi ja salati sisse otse aiast korjatult, kuivatatult on teena hea bronhiidiravim.

Kopsurohi ehk punalill

Praegu metsas õitsev kopsurohi on kuivatatult hea ravim kõigi kopsuhaiguste puhuks, varasemal ajal on seda kasutatud tiisikushaigete raviks. Korjata ja kuivatada võib terve maapealse osa koos õite ja varrega.

Pohlalehed

Varjulises metsakohas on leida juba värskeid pohlalehti, mis kuivatatult ja teena aitavad põie–, neeru–, ja igasuguste kõhuhädade vastu.

Kanarbik

Peagi õitsema hakkav kanarbik on kasulik neile, kes soovivad kaalu alandada, kuivatatud õitest valmistatud tee vähendab söögiisu.