Keskkonnaministeerium kooskõlastas 5. novembril Eesti mereala planeeringu. Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tegi mereala planeeringu koostamist korraldav Rahandusministeerium konstruktiivset koostööd planeeringu dokumentide probleemkohtade lahendamisel.
"Tulemuseks on algse versiooniga võrreldes tasakaalustatum ja merekeskkonda arvestavam planeering, mistõttu võisime selle nüüd ilma märkusteta kooskõlastada," lausus Mölder.
Minister lisas, et tänu Rahandusministeeriumi leitud võimalusele teha enne tuuleparkide ehitamist mürauuringut, saame veenduda, kuidas mõjub nende ehitamine ning töös hoidmine kalade rändele ning kudealadele. Samuti on kaitsealade kavandamine viidud mereala planeeringus looduskaitseseadusega kooskõlla nii, et loodust kaitstakse seal, kus esinevad kaitset vajavad loodusväärtused. Ka planeeringu vesiviljelusega seotud meetmed on nüüd teaduspõhised.
"Peame täiendavate taastuvenergia tootmisvõimsuste, sealhulgas meretuuleparkide loomist nii keskkonna kui ka energiajulgeoleku vaatenurgast äärmiselt oluliseks, kuid sama tähtis on olemasolevate loodusväärtuste kaitse," rõhutas keskkonnaminister.
Esimesel kooskõlastusringil jättis Keskkonnaministeerium mereala planeeringu kooskõlastamata, sest Keskkonnaministeeriumi spetsialistide hinnangul oli mereala planeering tasakaalust väljas ega vastanud looduskaitseseaduses sätestatule. Keskkonnaministeerium soovis, et üks planeeringu eesmärke - kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda - saaks paremini täidetud.
Mereala planeeringuga lepitakse kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada kestlikku meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Planeering on tulevikus aluseks mereala kasutamise otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ka ametitele. Ühtlasi annab see ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele võimaluse oma tegevusi paremini kavandada.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
