Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Keskkonnaagentuuri koostöös tehtud saare-salehundlase seire tulemusel karantiinset saarepuude kahjurit tänavu Eestis ei tuvastatud. Ka teistes Euroopa Liidu riikides ei ole saare-salehundlast seni leitud, sellegipoolest tuleb seiretegevuse ning kõikide kaitsemeetmetega jätkata nii kahjuri sissetoomise kui leviku vältimiseks.

Saare-salehundlase seire kestis tänavu juunist kuni augusti keskpaigani ning järgmisel aastal on kavas seirega jätkata. Eestile lähim kolle asub Peterburi piirkonnas, mis tähendab, et ka Eesti saarepuud linnades ja metsades on suures ohus. PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Tea Tasa sõnul hakkavad saare-salehundlase tekitatud kahjustuste tagajärjel puud kuivama ja seejärel hukkuvad. "Väga oluline on kahjur varakult avastada, kui on veel võimalik tema levikut pidurdada," sõnab ta.

Eestis on ohustatud looduslikult kasvav harilik saar ning haljastuses kasutatav pensilvaania saar.

"Olenemata sellest, et Euroopa Liidus on saare-salehundlase levikuriikidest imporditavale saare puidule ja istikutele kehtestatud sisseveo erinõuded, mis takistavad levikut kaubavahetuse kaudu, on looduslikku levimist raske takistada," sõnab Tasa, selgitades, et taimekahjustajad riigipiire ju ei tunne. "Saare-salehundlane võib levida mitmel viisil: looduses ise lennates, puidu ja taimede kaubavahetusega või ka transpordivahendite külge kinnitudes "hääletajana" edasi liikuda," jätkab ta.

Saare-salehundlase seire korraldati koostöös Keskkonnaagentuuriga. Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva, Tartu ja Võru maakonnas vaadeldi 88 seirekohas põhimaanteede, piiripunktide ning saare saematerjali importivate ettevõtete lähiümbruses hariliku saare ja pensilvaania saare puid ning nende võrasse riputati feromoonpüünised. "Kolmandik seirekohtadest planeeriti Narva ja Narva-Jõesuu linna ning Ida-Viru maakonda, kus loodusliku levimise oht on kõige suurem," kommenteerib peaspetsialist, lisades, et püüniseid hoiti kahjuri lendlusperioodil puude võras üleval olenevalt seirekohast 4-8 nädalat.

Karantiinset taimekahjustajat saare-salehundlast feromoonpüünistes ei leitud, kuid 41 seirekohas oli püünistes Eesti kohalike erinevate Agrilus sp. liikide mardikaid. "Oleme tänulikud kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest, sest ükski püünis ei läinud kaduma," räägib Tasa.

Saare-salehundlane (Agrilus planipennis) on Kaug-Idast pärit mardikas, kes põhjustab saarepuude hukkumist. Täiskasvanud mardikas on väike, kuni 14 mm pikkune, iseloomuliku smaragdrohelise läikiva saleda kehaga ning lühikeste tundlatega. Kahjur lendleb soojadel päikesepaistelistel ilmadel ja toitub saarepuu lehtedest. Saare-salehundlane tekitab puudele kaks väga iseloomulikku kahjustustunnust: vastne kaevandab koore alla S-kujulised käigud ning mardikas tekitab puust väljudes puukoorele 3-4 mm läbimõõduga D-kujulise ava. Saare-salehundlane on levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Taiwanis, USA-s, Kanadas, Venemaal ja Ukrainas.

Lisainfot leiad Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel: https://pta.agri.ee/saare-salehundlane

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade