"Peotäies heas seisundis mullas on rohkem organisme kui maakeral inimesi ja need organismid tagavad toitainete pideva ringlemise. Muld on seotud paljude meile igapäevaselt oluliste teemadega, olgu selleks toit, tervis, puhas vesi või hoopis kliimamuutustega toimetulek. Seetõttu on oluline mulda kui meie baasvajaduste kandjat hoida ka rohepöörde juurutamise käigus. Selle käigus kandub surve ökosüsteemidele ühest kohast teise, mistõttu tuleb meil edasised otsused ja nende mõju hoolikalt läbi mõelda," ütles Keskkonnaameti peadirektori kohusetäitja Olav Avarsalu.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõuniku Asta Tuusti sõnul on keskkonnahariduse üks olulisemaid proovikive praegu rohepöörde toetamine. "Peame mõistma, et see on võimalus luua kõigile parem tulevik, siin peaksid kõik keskkonnaharijad olema ise eeskujuks. Keskkonnaministeerium on algatanud keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD, mille eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks. Sisuliselt on tegemist rohepöörde arengukavaga. Iga inimese keskkonnateadlikkus on siin võtmetähtsusega, sest elurikkuse arukas hoidja ja kliimaneutraalse ringmajanduse nutikas arendaja saab olla vaid keskkonnateadliku mõtteviisiga keskkonnahoidlikult käituv inimene," sõnas Asta Tuusti.

Tutvu keskkonnahariduse konverentsi "Rikkus meie jalge all" päevakavaga keskkonnahariduse portaalis.

Konverentsi esimesel päeval saavad kuni sada registreerunud osalejat kuulata konverentsiettekandeid Eesti Pärimusmuusika Keskuse suures saalis kohapeal. Kõigil teistel huvilistel on võimalik jälgida otseülekannet Worksup keskkonnas, mille kaudu on võimalik esitada küsimusi, jagada muljeid ja avaldada arvamust. Otseülekande lingi leiab konverentsipäeval Keskkonnaameti kodulehelt ja keskkonnahariduse portaalist. Ettekanded salvestatakse ning need on hiljem keskkonnahariduse portaalis järelvaadatavad.

Teise konverentsipäeva Paalalinna Koolis juhatab sisse Eesti Keskkonnahariduse Ühingu üldkoosolek. Seejärel on kuni 150 huvilisel võimalus osaleda harivates õpitubades või õppereisil Rõstla paekarjääri. Tavaliselt uudishimulikele suletud paekarjääri külastamisele annavad juurde saatjad Keskkonnaameti maapõuebüroost, kes sõiduaja samuti hariva sisuga täidavad. Paalalinna Koolis saab samal ajal praktilistes töötubades uurida näiteks vermikompostri hingeelu, teha põlevkivituha keemilist analüüsi või koostada ajatelge planeet Maa tekkest tänapäevani. Samuti alustatakse keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudeli loomisega, mis on järgmine samm keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi ülesehitamiseks.

Konverentsil arvestatakse üleriigilise viirusolukorra tõttu kehtestatud värskeimate piirangute ja nõuetega.

Allikas: Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi pressiteade