Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eurooplased kipuvad oma toiduvalikute kliima- ja keskkonnamõju alahindama (2021-10-21 08:43:20)

Vaid 16% eestlastest arvavad, et Eesti toiduainetööstusel on kliimale negatiivne mõju

Maailma Looduse Fond (WWF) tellis oma projekti Eat4Change tegevuste toetamiseks üheksas Euroopa riigis (Austria, Belgia, Rootsi, Prantsusmaa, Kreeka, Soome, Portugal, Eesti ja Ühendkuningriik) täiskasvanutega läbi viidud uuringu, mida rahastas Euroopa Komisjon. Projekt käivitati 2020. aasta mais, et kutsuda kodanikke säästliku toidu teemal kaasa rääkima. Enam kui 11 000 Euroopa täiskasvanu seas tehtud uuringust ilmnes, et eurooplased on säästlikumalt toitumisest huvitatud, ent nad ei tea, kuidas kliima-ja keskkonnasõbralikku toitu osta ja valmistada.


Umbes 25% maailma kasvuhoonegaasidest pärineb toiduainete tootmisest ning see osakaal on prognooside järgi lähiaastatel suurenemas. Põllumajanduse laienemine troopilistes piirkondades on metsadele ja teistele looduslikele ökosüsteemidele suurim oht. Umbes 50% planeedi Maa elamiskõlblikust maast on juba põllumajanduslikus kasutuses, mis paraku on suur elurikkuse kao põhjus.

Sõltumatu turu-uuringute agentuuri Savanta ComRes hiljutise uuringu kohaselt on aga vaid iga teine (52%) Euroopa täiskasvanu arvamusel, et meie toodetaval ja tarbitaval toidul on keskkonnale negatiivne mõju. Eurooplased ei ole ka ilmselgelt teadlikud nende mõjude ja oma isikliku toidusedeli vahelistest seostest. Vaid üks kolmandik (33%) eurooplastest (30% eestlastest) arvasid, et nende endi toitumisharjumustel on negatiivne keskkonnamõju.

"Olgugi, et eestimaalane väärtustab enda keskkonda, ei tajuta seoseid näiteks elurikkuse vähenemise ja maakasutuse vahel või siis praktilisi oskusi, kust keskkonnasõbralikumat toitu saada ja seda valmistada. Siin on veel pikk teekond minna kuni toidusüsteemid looduskeskkonnale muutuvad, " ütles Eesti Eat4Change projektijuht Silja Kana.

"Teatud väärarvamusi tuleb kindlasti muuta ja me peame tõstma inimeste teadlikkust toidusüsteemi kesksest rollist globaalsete keskkonnaalaste probleemide põhjustamisel," ütles WWF Soome esindaja ja projekti Eat4Change sisujuht Stella Höynälänmaa.

Euroopa kodanike keskkonnaalased kaalutlused piirduvad toiduainete ostmisel toidujäätmete ja ostetava kogusega, loomsete toiduainete ostmise piiramisele ei mõelda.

Eurooplased väitsid uuringus, et mõtlevad ulatusliku toiduainete tootmise ja tarbimise keskkonnamõjusid kaaludes mitmesugustele eri teemadele. Kõige enam teevad inimestele muret saaste (80%), elurikkuse kadu (79%), maa hävitamine (78%), globaalne soojenemine (77%) ning järvede, jõgede ja ookeanide liigilise koosseisu muutumine (77%). Uuring näitas aga, et inimesed ei tea, kuidas ulatuslik toiduainete tootmine ja levinud tarbimisharjumused keskkonnaprobleeme mõjutavad.

Eurooplased mõtlevad toiduainete valimisel esimese viie asjaolu seas muuhulgas, õigele toidukogusele ja kontrollivad säilivusaegu (54%). Kestlikkuse seisukohast lähtudes pidasid eestlased oluliseks õiget toidukogust ja kontrollivad säilivusaegu (66%), kohalike toiduainete ostmist (60%), hooajaliste toiduainete ostmist (48%), minimaalses pakendis või pakkimata toiduainete ostmist (41%) ja loomade heaolu (25%).

Loomsete toodete ostmise vähendamist mainisid eurooplaste viie tähtsaima toiduainete ostmisel arvestatava keskkonnakaalutluse seas kõige harvem (16%, eestlaste puhul vaid 7%), ehkki küsimusele, millistel toodetel on keskkonnale suurim negatiivne mõju, nimetatakse looma-, sea- ja linnuliha järjekindlalt kõige suurema mõjuga toodetena.

"Peame inimesi toetama ja võimaldama neil mõjusaid toiduvalikuid teha. Taimsema toidu söömine on üksikisikule lihtsaim viis looduse hävimise protsessi ümberpööramiseks, kliimamuutuste vastu võitlemiseks, elurikkuse vähenemise protsessi ümberpööramiseks ning inimeste toiduga varustamisel enda panuse andmiseks," ütleb Höynälänmaa.

Inimesed on huvitatud säästlikumast toitumisest, ent see on takistatud

Kaks inimest kolmest (61%) väidavad, et valivad tõenäoliselt keskkonnale vähem kahjuliku ja säästlikuma toidu. Eesti näitaja on Euroopa keskmisega siin peaaegu samaväärne, 60%. Inimesed arvavad aga, et säästlikud variandid on kallimad, neid ei ole saada, need ei ole atraktiivsed või ei ole selgelt märgistatud. Valikute tegemist takistavad ka ebapiisav teave toiduainete keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude kohta, toiteväärtuse ning tervisemõjudega seotud küsimused ja lihtsalt ebapiisavad teadmised jätkusuutlikumalt toitumise võimalustest.

"Selleks, et jõuda loodust kaitsvate toidusüsteemideni, tagades samal ajal kõigile piisavalt tervislikku toitu, vajame globaalset üleminekut keskkonna taluvuspiiridesse jäävale toitumisele. Selles üleminekus on tähtis roll iga inimese valikutel. Siiski ei saa kogu vastutust ainult tarbijale panna," ütleb Höynälänmaa ning kutsub kõiki sektoreid tegema koostööd, et luua kestlikumale ja tervislikumale toitumisele üleminekut toetavaid toidusüsteeme.

Programm Eat4Change:

Eat4Change on Maailma Looduse Fondi juhitud ja ELi kaasrahastamisel läbiviidav rahvusvaheline projekt, mis suunab inimesi keskkonda säästvama toitumise ja toiduainete tootmise meetodite poole. Programmi Eat4Change eesmärk on kaasata inimesi aktiivselt ühiskonnaelus osalema ning oma toidusedelit inimeste ja planeedi heaolu tagamiseks taimsemaks muutma. Täiendav teave: https://wwf.fi/en/eat4change/

Maailma Looduse Fondi uuring: uuringu viis 2021. aasta aprillis ettevõtte internetipaneeli kaudu läbi Savanta ComRes. Uuringus osalesid 11 439 täiskasvanut üheksast Euroopa riigist: Austriast (1032), Belgiast (1028), Eestist (1044), Soomest (1031), Prantsusmaalt (2098), Kreekast (1017), Portugalist (1052), Rootsist (1074) ja Ühendkuningriigist (2063). Andmeid kaaluti igas riigis ea, soo, usu ja sotsiaalse klassi alusel, et tagada nende siseriiklik representatiivsus. Kõigi riikide tulemusi kaaluti nii, et need oleksid Euroopa summaarsetes tulemustes võrdselt esindatud. Uuring toetab Maailma Looduse Fondi 2021. aasta sügisel käivitatavat projekti Eat4Change ning selle läbiviimist rahastasid Euroopa Komisjon ja teised organisatsioonid.


Allikas: Eestimaa Looduse Fondi teade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.