Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskmine eestlane on ligi kaks korda säästlikum veetarbija kui eurooplane (2021-10-18 08:08:52)

Keskkonnaagentuuril on valminud 2020. aasta veekasutuse koondaruanne, mille kohaselt tarbisid möödunud aastal Eesti elanikud sarnaselt üle-eelmisele aastale 42,9 miljonit kuupmeetrit olmevett. Sellest nähtub, et keskmiselt kulub Eesti elanikel olmeks 88 liitrit vett ööpäevas. Seda on pea kaks korda vähem kui keskmisel Euroopa Liidu tarbijal. Kui me kasutaks kogu vee ära näiteks dušši võttes, veedaks keskmine eestlane duši all ligi 64 tundi aastas, keskmine eurooplane aga 103 tundi.

Olmeveena loetakse vett, mida kasutatakse joogiks, toidutegemiseks ning teisteks olmevajadusteks. Valminud koondaruandest leiab infot 2020. aasta veevõtu, -kasutuse, -heite ja reostuskoormuse kohta. Nende andmete põhjal nähtub, et kogu Eesti veevõtt 2020. aastal jäi 862 miljoni m3 piirimaile. Kogu veevõtust moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt 62,4%.

Sellel, miks keskmine eestlane on kaks korda säästlikum veetarbija kui keskmine eurooplane, on üsna lihtne põhjus. Keskkonnaagentuuri andmehalduse osakonna peaspetsialisti ja aruande ühe koostaja Triin Trautmanni sõnul on olmevee tarbimine Lõuna-Euroopas suurem, kuna sealne kultuur ja kliima on lihtsalt meie omast nii erinev. "Paljudel on näiteks basseinid ja kuna kliima on palju soojem, siis näiteks aiad vajavad rohkem kastmist. Kindlasti võib siin mõju olla ka kliimamuutustel, sealhulgas Lõuna-Euroopas kuumalainetel, mis tingib inimeste suurema veevajaduse," selgitab Trautmann.

Värske aruanne toob veel välja, et eelmise aastaga võrreldes on kogu veevõtu maht Eestis vähenenud 13,8% (1 miljard m3, 2019). See on valdavalt tingitud elektrijaamade jahutusveevõtu mahu taaskordsest vähenemisest. Jahutusveevõtu järel on teiseks suurimaks veevõtu liigiks kaevandus- ja karjäärivesi, mille maht on samuti võrreldes 2019. aastaga vähenenud - 184 miljonilt m3 176 miljonile m3. Selline mahu langus ei ole Triin Trautmanni hinnangul küll drastiline muutus, kuid on valdavalt tingitud väiksemast sademete hulgast võrreldes üle-eelmise aastaga. Lisaks veevõtu mahtude vähenemisele on läinud väiksemaks ka heitveehulk ja seega ka üldine reostuskoormus.

Lisaks 2020. aasta veekasutuse koondaruandele leiab nüüd Keskkonnaagentuuri kodulehelt ka uued indikaatorid, mis hõlmavad sõltuvalt teemast andmeid alates 2002. aastast. Uued indikaatorid on valminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, ühiskanalisatsiooni seisukorra, reoveekogumisalade, veeteenuse hinna ja investeeringute ning reoveesette andmete näitlikustamiseks.

Veekasutuse 2020. aasta koondaruande autorid Keskkonnaagentuuri andmehalduse osakonna peaspetsialistid Liisa Kõmmits ja Triin Trautmann.

Aruande leiab Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Keskkonnaagentuuri poolt loodud uute indikaatoritega saab tutvuda siin.

Veekasutuse koondaruanne ja indikaatorid tehakse iga-aastaselt vee-erikasutusluba omavate ettevõtete aastaaruannetega esitatud informatsiooni põhjal.



Allikas: Keskkonnaagentuuri pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.