13. oktoobril toimub Tartus Eesti Põllumajanduse Aastanäituse raames Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel rahvusvaheline konverents "Tõuloomade eksport - võimalused koostööks ja väljakutsed loomakasvatajatele". Konverentsist võtavad osa lisaks Eesti karjakasvatajatele Läti ja Soome põllumeeste esindajad.

"Elusveiste eksport on kujunenud põllumajandusvaldkonnas oluliseks ekspordiartikliks. Aastas müüakse Eestist välja ca 60 tuhat veist, kellest tõuloomadena realiseeritakse ca 10 %. Tõuveiste eksport on elusveiste müügis kõige suurema lisandväärtusega," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.

Bulitko sõnul tuntakse Eesti loomakasvatust rahvusvaheliselt - meil on heal järjel tõuaretustöö, kõrge produktiivsusega kari, tõuveiste müügist huvitaud farmerid ning suhteliselt heal tasemel karja tervis. "Selleks, et edukat veiste eksporti korraldada, peab olema väga lai suhtlusvõrgustik erinevate riikide karjakasvatuse organisatsioonidega. Oluline on ka meie kohalike farmerite omavaheline koostöö ja soov uute turgude leidmisel," lisas Bulitko.

2019. aasta aprillis sai alguse selle aasta lõpuni vältav rahvusvaheline koostööprojekt "BreedExpo", mille käigus luuakse kolme riigi - Eesti, Läti ja Soome - põllumajandustootjatele uued võimalused tõuloomade ekspordiks uutele turgudele väljaspool Euroopa Liitu. Projekti kaasabil toetatakse lihaveise- ja piimandussektoris tegutsevaid põllumajandustootjaid tõuloomade ekspordivõimaluste leidmisel uutel turgudel - Kasahstanis, Gruusias ja Ukrainas. Projekti tegevusi viiakse ellu klastripõhiselt, kaasates koostöösse ka kohalikud tõuloomakasvatajate esindusorganisatsioonid.

"BreedExpo projekti raames tehtav koostöö on olnud tänuväärne, kus Eesti, Läti ja Soome põllumeeste ühendused tegelevad süvitsi valitud sihtturgudega, sealhulgas loomakasvatajate koolitamise, kohapealsete farmide nõustamise ning farmi külastuste korraldamisel," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on arengukoostöö programmi raames teinud Gruusia karjakasvatajatega ka varem koostööd loomakasvatusalaste teadmiste ja oskuste parandamiseks Gruusias. "See on loonud head eeldused koostöö süvendamiseks Gruusia suunal nii piima- kui lihaveiste eksportimiseks. Gruusia karjakasvatajad hindavad kõrgelt Eesti tõuaretajate tööd ning on huvitatud oma karja geneetilise potentsiaali tõstmisest ja otsekontaktidest meie tootjatega," lisas Sõrmus.

Konverentsi kava leiab EPKK kodulehelt

Põllumeeste suursündmus EPA2021 toimub 13.-14. oktoobrini Tartus

13. ja 14. oktoobril 2021 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis kolmandat korda põllumeeste oma suursündmus Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2021, mille korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Eesti Rahva Muuseumis saavad kohe pärast põllutööde lõppu kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid.

Kahe päeva jooksul tutvustatakse põllu- ja biomajanduse trende, uuendusi ning innovaatilisi tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel paremini majandada ja leida lahendusi igapäevastele väljakutsetele. Nii nagu varasematelgi aastatel osaleb aastanäitusel EPA2021 eksponendina ca 80 erinevate valdkondade ettevõtet ja organisatsiooni, nende hulgas sektori juhtivad masina- ja söödafirmad, tootmissisendite pakkujad, pangad ja teised ettevõtted.

Teeme kõik endast oleneva, et aastanäitusel osalemine oleks põllumajandussektori inimestele turvaline. EPA2021 toimub kõigi eksponentide ja messikülastajate turvalisusese huvides kontrollitud tingimustes arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimusi. See tähendab, et messipäevadel tuleb sissepääsuks esitada COVID-tõend, kinnitamaks isiku täielikku vaktsineeritust, viiruse läbipõdemist või negatiivset testitulemust. Testitulemuse kehtivus PCR meetodil 72h, antigeeni kiirtest 48h. Tõend tuleb esitada koos isikut tõendava dokumendiga. Pakume kohapeal muuseumi B-sissepääsus ka mõõduka tasu eest kiirtestimise võimalust neile, kel COVID tõendit ei ole.

Kohtumiseni Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel EPA2021! Vaata lisaks www.epamess.ee

Maaeluminister, Aasta Põllumees ja MuruKanad avavad aastanäituse

Eesti Põllumajanduse Aastanäituse EPA2021 pidulik avamine toimub 13. oktoobril kell 11.30 Eesti Rahva Muuseumi A-osa sissepääsu lähedal. Aastanäituse avab maaeluminister Urmas Kruuse, Aasta Põllumees 2020 Kaja Piirfeldt, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval ja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Meeleolu eest hoolitsevad Elu Parimates Aastates rahvamuusikud ansamblist MuruKanad. Ajakirjanikud on lahkesti oodatud messi avamist ja kogu sündmust kajastama!

EPA2021 raames toimub põnev ja kasulik seminariprogramm

13.-14. oktoober 2021 toimuva Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2021 oluliseks osaks on sisukas seminariprogramm, mille raames toimub 40 seminari ja 5 suuremat konverentsi.

Suurematest konverentsidest toimuvad EPA2021 raames:

• 13. oktoobril Aianduse visioonikonverents: Hollandi kogemus

• 13. oktoobril Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021

• 14. oktoobril Metsandusfoorum 2021

• 14. oktoobril konverents "Maheturg 2021"

Poliitikahuvilised on oodatud 13. oktoobril toimuvale maaeluminister Urmas Kruuse infotundi, kus minister vastab põllumeeste jaoks olulistele küsimustele. EPA finantsseminaril räägitakse seekord rohepöörde rahastamisest, esmakordselt toimub EPA riskijuhtimise seminar, millel räägitakse nii saagikindlustusest kui tururiskide maadamisest ja EPA maapoliitika seminar, millel käsitletakse riigimaade rentimist ja müüki, väärtusliku põllumaa kaitsmist ja maade hindamist 2022. aastal.

Seminaride programmi EPA2021 kodulehelt: http://epamess.ee/seminarid/

1. Seminarid põllumajandusettevõtte juhile, millel peaks kindlasti osalema

2. Tosin kasulikku seminari taimekasvatuse teemadel

3. Valik olulisi seminare loomakasvatuse teemadel

Aastakonverentsil arutatakse "Kellele ja milleks on lihaveiseid vaja?"

13. oktoobril 2021 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldusel Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel toimuv Lihaveisekasvatajate aastakonverents 2021 kutsub kuulajaid kaasa mõtlema hetkel veisekasvatajate südameil olevatel teemadel. Ettekannete spekter puudutab nii globaalseid kui kohaliku tähtsusega teemasid.

"Lihaveisekasvatus on Eesti taasiseseisvumise algusest alates kiiresti populaarsust kogunud loomakasvatusharu ning loomade arvukus on jõudsalt kasvanud kuni viimase ajani. Kokku on Eestis registreeritud 16 lihaveisetõugu. Neist arvukamalt on esindatud hereford, aberdiin-angus ja limusiin. Loomade arvu ja tõulise väärtuse kasvu taga on paljuski tugeva katusorganisatsiooni Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi tegevus," ütles Eesti Lihaveisekasvatuse Seltsi esinaine Jane Mättik.

Viimasel ajal on lihaveiste arvukus Eestis aga hakanud kahanema. Kui 2020. aasta septembris oli PRIA andmetel Eestis registreeritud 85 785 lihaveist (sh. 33 141 amme) siis praeguseks on loomade arv kahanenud 1577 looma võrra ulatudes 84 208 loomani (sh 32 602 amme). "Loomade arvu languse põhjustena võib nimetada loomapidamise karmistuvaid tingimusi ning madalaid toetuse määrasid, mis takistavad tootmiseks vajalike investeeringute tegemist," sõnas lihaveisekasvatajate juht.

"Aastakonverentsi läbiv teema on lihaveise ja looduse kooslus. Kavas on vaadelda veiste rolli ja selle olulisust keskkonnas laiemalt. Samuti kuuleme pikaaegse eduka lihaveisekasvataja arvamust selle kohta, millised tuuled on viimastel aastatel puhumas Eesti lihaveisekasvatuses," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik Triin Hallap.

Konverentsi esimeses pooles räägitakse keskkonna teemadel, keskendudes uuele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavale. Arutletakse ka selle üle, milline on kohaliku veisekasvatuse jätkusuutlikkus. Eesti Maaülikooli loomakasvatuse magistrandi Kerttu Keiri suu läbi saame infot, milline on hetkel olukord bioturvalisusega Eesti lihaveisefarmides. Konverentsi lõpetab vestlusring "Kellele ja miks on lihaveised vaja?"

Konverentsi saab jälgida ka videoülekandena. Konverentsi päevakava leiab EPKK kodulehelt.

EPA2021 riskijuhtimise seminar: saagikindlustusest tururiskide juhtimiseni

14. oktoobril toimub Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2021 raames riskijuhtimise seminar, kus keskendutakse riskide juhtimisele põllumajanduses - eelkõige teraviljakasvatuses ja piimanduses.

Kahe tunni jooksul saab ülevaate saagikindlustuse võimalustest, riskijuhtimise meetmetest ÜPP strateegiakavas alates 2023. aastast, saagikindlustuse ja kindlustustoetuse kohast põllumehe riskijuhtimise portfellis. Lisaks annab Scandagra Eesti ASi vilja tootejuht Marge Pähkel ülevaate teraviljaturul toimuvast ja tururiskide hajutamisest. Eesti Maaülikooli majanduse ökonoomika õppetooli professor Rando Värnik tutvustab lühidalt piima tarneahela varustuskindluse projekti - kuidas me suudame ennast ära varustada eriolukordades, näiteks covid-pandeemia puhul ning kuidas kogu ahel toimib nii tootja kui tarneahela lõikes. Registreerimine on avatud kuni 12. oktoobri õhtuni.

Päevakava:
13.30-13.35 Seminari sissejuhatus. Rando Värnik, Eesti Maaülikool
13.35-14.00 Saagikindlustus Eesti põllumeestele. Thomas Gehrke, Saksamaa kindlustusühistu Vereinigte Hagel ja Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS
14.00-14.20 Saagikindlustuse võimalused. Priit Kasemaa, Advan Kindlustusmaakler OÜ
14.20-14.40 Saagikindlustuse ja kindlustustoetuse koht põllumehe riskijuhtimise portfellis. Aadi Remmik, Eesti Maaülikool
14.40-15.00 Riskide juhtimine teraviljakasvatuses. Marge Pähkel, Scandagra Eesti AS
15.00-15.20 Riskide juhtimine piimanduses. Rando Värnik, Eesti Maaülikool
15.20-15.30 ÜPP uues kavas riskijuhtimine, kindlustusmeede. Janeli Tikk, Maaeluministeerium

Kavandatav maamaksu tõus avaldab survet toiduainete hindadele

Maa korralise hindamise kavandamisel mõeldakse küll ka maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele, kuid arvestades põllumaa väärtuse umbes 11-kordset ja metsamaa umbes 5-kordset kasvu viimase paarikümne aasta jooksul, mõjutaks maamaksu järsk tõus meie põllumajandustootjaid ja metsaomanikke liiga teravalt.

Riigikogu menetleb parajasti eelnõu, millel on oluline mõju maa- ja metsaomanikele ning põllupidajatele, aga ka kohalikele omavalitsustele. Seletuskirja järgi on maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmine ajendatud eesmärgist korraldada järgmine maa korraline hindamine, et ajakohastada andmed maa väärtuse kohta. Viimati toimus maa korraline hindamine Eestis 2001. aastal. Möödunud 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt seitse korda. Maa maksustamishind on aluseks maamaksu ja tehnovõrkude talumistasude määramisel ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel ning maamaks on kohalike omavalitsuste jaoks oluliseks tuluallikaks.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllu- ja metsamajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat kiiret tootmiskulude kasvu. Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid põhivahendite osas ei maksustata. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kajastub kodumaise toidu hinnas. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Uus kliimaeesmärk sunniks kodumaist toidutootmist vähendama

Kasvuhoonegaaside heitme vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebakohane võrdlusaasta, sest olime siis oma põllumajandustootmisega madalpunktis. Seega pole põllumajanduses kavandatud kliimaeesmärgi saavutamine võimalik ilma toidutootmist vähendamata. 8. oktoobril toimus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, kus oli arutelul kliimapaketi "Eesmärk 55" mõju Eesti maaelule, põllumajandus- ja metsandussektorile. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad rõhutasid kohtumisel, et kliimaeesmärkide seadmisel tuleb silmas pidada toidujulgeolekut ja metsanduse pikaajalist iseloomu.

"Põllumajandussektori seisukohalt valmistab suurt muret Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt peab Eesti jagatud kohustuse määruse sektorites 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähendama kokku 24%. Kõiki sektoreid ei saa käsitleda ühe vitsaga sektori eripära ja panust arvestamata. Senine vähendamise eesmärk oli 13%. Vähendamise aluseks olev 2005. aasta on meie põllumajandusele äärmiselt ebasobiv võrdlusaasta, sest olime siis oma põllumajandustootmisega madalpunktis. Seega pole põllumajanduses selle eesmärgi saavutamisse panustamine ilma toidutootmist vähendamata võimalik," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak tänasel Riigikogu ELi asjade komisjoni istungil. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Ringmajanduse edendamine ja loomsed kõrvalsaadused

Neljapäeval, 7. oktoobril saatis koda Maaeluministeeriumile kirja palvega kaaluda võimalust määratleda hukkunud loomade ja loomsete kõrvalsaaduste transportimise ajaline kriteerium õigusakti tasandil.

Lisaks kutsub koda riiki üles olemaks eesrindlik ning rakendama eelkõige riiklikes asutuses ringmajanduse elemente - alustada loomsete kõrvalsaaduste sorteerimist ja edasist sihipärasemat käitlemist. 28. juulil toimunud lihatoimkonna korralisel kohtumisel tõid mitmed loomakasvatajad näiteid, kus hukkunud looma või loomsete kõrvalsaadustele järgi tulemise ja teavituse vaheline aeg oli rohkem kui nädal. Küsimus puudutab vähem suuremaid tootjaid, kuna neil on ära anda rohkem käitlemiseks minevaid loomseid kõrvalsaaduseid, seetõttu tullakse esmajärjekorras nende juurde, sest nendelt on oodata ka suuremat käitlemisetasu. Pikk transpordi ooteaeg seab aga kahtluse alla riigi suutlikkuse tagada EL-i määruse nr 1069/2009 artikleid 4 ja 21 rakendamine, mille eesmärk on hoida ära inimeste ja loomade terviseriskid.

Allikas: Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri