Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul võib tehtud uuringute põhjal öelda, et taud võis farmi jõuda kas farmi teenindava transpordi, saastunud sööda ja mõningate hinnangute alusel ka verdimevate putukate vahendusel. "Viiruse esinemise kohta lähikonnas andis kinnitust samal ajal loomapidamiskohast vaid paari kilomeetri kauguselt leitud sigade Aafrika katku nakatunud metssea korjus," kommenteeris Kalda, lisades, et kõne all olev juhtum ja uuringud näitavad väga selgelt, kui oluline on seafarmides rakendada järjepidevalt kõiki bioturvalisuse meetmeid, et vältida viiruse jõudmist farmi.

Kodusigadel tuvastati SAK esimest korda Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.-2017. aastatel kokku 27 farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAKi tõrjele üle 10 miljoni euro.

Metssigadel tuvastati SAK esimest korda 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Praeguse seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja kellel on tekkinud haigusetekitaja vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda ajavahemikku (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK-i vabaks ajaks metssigade hulgas.

2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis. 2021. aasta üheksa kuuga on SAK tuvastatud 54 metsseal.

Allikas: Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade