Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Keskkonnaõiguse uudiskiri / september 2021 (2021-10-04 08:29:58)

ÜLDOLULIST

Ees ootab murrang inimsusvastaste süütegude regulatsioonis: rahvusvaheline ekspertkomisjon esitas ökotsiidi sätte ettepaneku

Ökotsiidi kriminaliseerimise ekspertkomisjon esitas Rooma statuudi täiendusettepaneku, et ökotsiid sätestataks inimsusvastase kuriteona. Teadlased räägivad järjest enam, et praeguses mahus kasvuhoonegaaside heitmel ja ökosüsteemide hävitamisel on inimkonna ühisele elukeskkonnale katastroofilised tagajärjed.

Keskkonna kaitseks on küll olemas riiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte, aga selge on, et need õigusaktid ei ole piisavad ja vaja on enamat, nagu märgib ökotsiidi õigusliku määratluse sõltumatu
ekspertrühm
(Independent Expert Panel for the Legal Definition of Ecocide), kes 2021. aasta esimeses pooles tegeles ühtse definitsiooni väljatöötamisega. Ökotsiidi määratlus Rooma statuudi jaoks valmis käesoleva aasta juunis.

Rooma statuut on välisleping, millega 1998. aastal loodi Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC - International Criminal Court). Rooma statuudi on allkirjastanud ja ratifitseerinud ka Eesti.

Ajaloolise sammuna esitas ökotsiidi õigusliku määratluse sõltumatu ekspertrühm Rooma statuudi täiendusettepaneku ökotsiidi sätestamise kohta inimsusevastase kuriteona. Ökotsiid on ettepanekus defineeritud järgmiselt: For the purpose of this Statute, ''ecocide" means unlawful or wanton acts committed with knowledge that there is substantial likelihood of severe and either widespread or long-term damage to the environment caused by those acts.

Eestikeelset ametlikku tõlget veel pole, aga ingliskeelsest sõnastust nähtuvalt kujutab ökotsiid endast ebaseaduslikke või hoolimatuid tegusid, mis on toime pandud teadmisega, et need teod toovad olulise tõenäosusega kaasa tõsise ning kas ulatusliku või pikaajalise kahju keskkonnale.

Sealjuures 'hoolimatu' tähendab ükskõikset suhtumist kahjusse ning kui see kahju on selgelt ülemäärane võrreldes teost saadava ühiskondliku ja majandusliku kasuga.

Rooma statuut sisaldab praeguse seisuga nelja inimsusvastase kuriteo sätet. Need kuriteod on kriminaliseeritud tagasiulatuvalt. See tähendab, et pärast sätte lisamist Rooma statuuti ja muudatuse jõustumist on võimalik hakata menetlema kuritegusid, mis pandi toime enne Rooma statuudi muudatuse jõustumist. Kui ökotsiid lisatakse viienda rahvusvahelise kuriteona Rooma statuuti, on tõenäoliselt ka sellel sättel sarnaselt ülejäänud neljaga tagasiulatuv jõud. Veel üks inimsusvastaseid süütegusid iseloomustav joon on aegumatus - need süüteod ei aegu.

Selleks, et ökotsiid Rooma statuuti lisataks, on vaja statuudiga liitunud riikide toetust. Ekspertrühm on selleks alustanud läbirääkimisi valitsustega. Euroopa Parlament on juba avaldanud, et
julgustab ELi liikmesriike toetama ökotsiidi sätte lisamist
Rooma statuuti
.

Rooma statuut

Ökotsiidi sätte sõnastusettepanek koos ekspertrühma kommentaaridega

Brussels Timesi artikkel



Valitsus moodustas rohepoliitika juhtkomisjoni

Juulis otsustas valitsus moodustada rohepoliitika juhtkomisjoni, mille eesmärk on koordineerida rohepöörde elluviimist Eestis kestliku majanduskasvu edendamiseks. Loodud komisjon hakkab kujundama poliitilisi seisukohti, kaardistama valdkondadeüleseid lahendusi rohepöörde elluviimiseks Eestis ning koordineerima täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust rohepöörde elluviimisel. Samuti kiidab komisjon heaks rohepöörde elluviimise tegevuskava, hindab selle elluviimise tulemusi ning rohepöörde elluviimiseks vajalikke tegevusi ja teeb ettepanekuid nende rahastamiseks.

Rohepoliitika juhtkomisjoni tööd juhib peaminister ning selle alalised liikmed on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, keskkonnaminister, maaeluminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, riigihalduse minister ning välisminister. Juhtkomisjonil on kavas rohepöörde elluviimiseks vajalike ettepanekute väljatöötamiseks kaasata ka teadlastest, ettevõtjatest ja valdkondlikest tippspetsialistidest koosnev eksperdirühm.

Valitsuse korraldus

Valitsuse pressiteade


KLIIMAMUUTUS

Värske IPCC kliimaraport annab otsustajatele tugeva sõnumi

9. augustil 2021 avaldas IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change ehk valitsustevaheline kliimamuutuste paneel) oma värskeima aruande "Kliimamuutused 2021: loodusteaduslik alus", milles kirjeldatakse praegust kõige paremat teaduslikku teadmist kliima seisundist. Esmakordselt määratleb IPCC kliimamuutuste inimtekkelisust kui teaduslikult tõendatud fakti ning teeb olulise edasiarenduse teaduse võimes seostada konkreetsete ekstreemsete ilmastikunähtuste esinemist CO2 heidetega ( attribution science). Õigusekspertide hinnangul annab raport kliimakaebuste esitajatele veelgi kindlama jalgealuse, et nõuda valitsustelt ja ettevõtetelt kiiret ja otsustavat tegutsemist kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisel.

Augustis ilmunud aruande koostamisel osales 234 autorit 66 riigist, analüüsi aluseks on üle 14 000 avaldatud teadusartikli. Kogu raport on üle 3000 lehekülje, millest on tehtud tehniline ja poliitiline kokkuvõte. Neist viimane on rida-realt heaks kiidetud 195 valitsuse poolt selleks, et oleks kindel, et see kajastab kõike, mis on otsuste vastuvõtmiseks vajalik ning et rahvusvahelistel läbirääkimistel tuginetakse ühtsele teaduslikule arusaamale.

2015. a sõlmitud Pariisi kliimaleppe raames seadsid riigid üle maailma eesmärgiks ohjata kliimasoojenemist võrreldes tööstuseelse perioodiga nii, et ideaalis jääks see alla 1,5 °C. Värske kliimaraporti järgi soojeneb maa keskmine õhutemperatuur 1,5 °C võrra aga juba 2030. aastate alguseks. IPCC teadlased leiavad, et suurima heitkogustega stsenaariumi korral võib ülemaailmne soojenemine sajandi lõpuks olla ligikaudu 4,7°C. Keskmise stsenaariumi korral on see umbes 2,7°C. Püsivat soojenemist üle 2,5°C ületades tööstusrevolutsiooni eelset taset ei ole toimunud enam kui kolm miljonit aastat, sel ajal oli merepind 5-25 meetrit kõrgem. Teadlaste sõnul suudab inimkond ja ökosüsteemid kannatada ära kuni 2°C soojenemist, pärast seda muutub elu maal talumatuks.

Viidates Pariisi kokkuleppe leevenduseesmärkide täitmisele, ütleb aruanne, et kasvuhoonegaaside netoheitkogused peaksid jõudma nullini nii kiiresti kui võimalik ja seejärel tuleks neid atmosfäärist eemaldada rohkem kui sinna lisatakse (negatiivsed heitkogused). Lisaks CO2-le pöörab tänavune raport olulist tähelepanu ka metaaniheitele, mida tuleks autorite sõnul tugevalt ja kiirelt vähendada, et suuta globaalset soojenemist piisavalt pidurdada.

IPCC raporti sõnum on selge: iga lisanduv tonn kasvuhoonegaase loeb. Ei ole oluline, kui suur või väike on riik, iga riik ja tema heitmete tonnid loevad. Samuti toonitatakse raportis, et maailma ja inimkonna tegevuses loeb iga murdosa kraadist, mille võrra suudetakse soojenemist ära hoida. Sisuliselt tähendab see, et kui 1,5°C eesmärk paistab käest libisevat, tuleb uueks eesmärgiks võtta näiteks 1,51°C, mitte 2°C.

Augustis ilmunud IPCC raport on esimene kolmest raportist, mis koos moodustavad IPCC kuuenda kliimamuutuste hindamisaruande, mida antakse välja alates 1990. aastast. Ülejäänud kaks raportit ilmuvad 2022. aastal. Tänavu avaldatud raport on aluseks rahvusvahelistele kliimaläbirääkimistele, mis toimuvad novembri alguses Glasgows.

IPCC aruanne ja lühikokkuvõte otsustajatele

Keskkonnaagentuuri pressiteade

Climate Home News artikkel



Juulis jõustus Euroopa kliimamäärus

29. juulil jõustus Euroopa kliimamäärus (EL) 2021/1119 (ingl k European Climate Law), millega tõsteti EL 2030. aasta heidete vähendamise vahe-eesmärk 55% peale ning seati õiguslikult siduv eesmärk saavutada kogu Euroopa Liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Kirjutasime määruse sisust lähemalt
aprillikuu uudiskirjas.

Kliimamäärusega kehtestatakse raamistik EL õigusega reguleeritud kasvuhoonegaaside heite pöördumatuks ja järkjärguliseks vähendamiseks ning neeldajates sidumise suurendamiseks. Euroopa Liidul tuleb nüüd viia kõik oma valdkondlikud regulatsioonid kliimamääruse eesmärkide ja nõuetega kooskõlla, milleks on komisjon juba välja käinud mahuka eelnõude paketi pealkirjaga "Eesmärk 55" (ingl k "Fit for 55") (vt selle kohta järgmist uudist). Praegu on kliimamääruses sätestatud konkreetsed eesmärgid 2030. ja 2050. aastaks, kuid hiljem on kavas kehtestada ka kogu liitu hõlmav 2040. aasta kliimaeesmärk lähtudes mh olemasolevast teabest liidu kavandatava indikatiivse kasvuhoonegaaside eelarve kohta ajavahemikuks 2030-2050.

Määruse eesmärkide tagamiseks hindab komisjon 2023. aastal ja seejärel iga viie aasta järel liikmesriikide poolt võetud meetmete kooskõla kliimaneutraalsuse eesmärgiga, mis on esitatud riiklike energia- ja kliimakavade, riiklike pikaajaliste strateegiate ja iga kahe aasta tagant esitatavate eduaruannete kohaselt kõnealuse eesmärgi saavutamiseks asjakohased. Kui komisjon leiab, et liikmesriigi meetmed pole kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks piisavad, on komisjonil õigus anda sellele liikmesriigile soovitusi. Rangemad jõustamismehhanismid saavad olema aga kliimamääruse eesmärke elluviivate konkreetsemate kohustustega seoses, mis sisalduvad praegu veel EL õigusaktide eelnõude paketis "Eesmärk 55".

Euroopa kliimamäärus

Euroopa Nõukogu pressiteade



Algas töö Euroopa Komisjoni avaldatud ettepanekute paketiga "Eesmärk 55"

Euroopa Komisjon avaldas juulis uue kliima- ja energeetika seadusandluse paketi ettepanekud kasvuhoonegaaside heite 55 protsendi vähendamise saavutamiseks aastaks 2030. Ettepanekud puudutavad kõiki peamisi EL-i kliima- ja energiaalase seadusandluse dokumente ning omavad olulist mõju EL-i majandussektoritele, eriti energiamahukale tööstusele, transpordile (sh lennundusele ja merendusele), põllumajandusele ja metsandusele. Paketi eesmärk on tagada kliimaneutraalsuse saavutamine EL-is aastaks 2050 ning viia EL kliimaregulatsioon kooskõlla juulis jõustunud Euroopa kliimamäärusega.

Paketi üks olulisemaid uuendusi on maanteetranspordile ning hoonetele eraldi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi loomine, millega võiks ettepaneku kohaselt alustada 2025. aastast. Varem kehtis kauplemissüsteem (HKS) vaid süsinikuheite mahukatele tööstussektoritele nagu näiteks terase ja väetiste tootmine, elektri tootmine ja põlevkiviõli rafineerimine. Lisaks HKSi laiendamisele on komisjonil kavas selle ambitsiooni üleüldine tõstmine, mis mõjutab kahtlemata Eesti tööstust. HKSi sektorisse kuulub Eestis hetkel 44 suurt tööstus- ja energeetikaettevõtet, kes annavad ligi 50% Eesti kasvuhoonegaaside heitest. Tasuta heitekvootide jagamist plaanitakse komisjoni ettepanekute kohaselt jätkata, kuid nende hulk väheneb süsteemis igal aastal 4,2% ja vähendatakse ka ühekordselt ühikute koguhulka.

Eesti keskkonnaorganisatsioonide hinnangul on olukord, kus Eesmärk 55 pakett sisaldab mh ettepanekut luua heitkogustega kauplemise süsteem ka transpordi- ja hoonete sektorisse, mis kannaks kulud üle tarbijatele, ent samas jätkub tasuta heitekvootide jagamine suurtööstusele kuni aastani 2035, ebaõiglane, vastuolus "saastaja maksab printsiibiga" ning lükkab edasi üleminekut puhtamale majandusele, soodustades seeläbi ebavõrduse teket ja omab potentsiaali suurendada sotsiaalset vastuseisu kliimapoliitikale. Keskkonnaühendused juhivad tähelepanu, et ei ole tõestatud, et rakenduks oht ettevõtete kolimiseks EList välja ning samuti on analüüsitud, et tõenäoliselt ei juhtu see ka tulevikus. Seega ei ole tasuta heitekvootide võimaldamine põhjendatud ja tuleb kiiremas korras lõpetada.

Samuti planeeritakse paketis jagatud kohustuse määruse sektorite (transport, põllumajandus, jäätmed, jne) ning maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) sektorite riiklike ambitsioonide kasvu; ning EL-i taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide tõstmist aastaks 2030. LULUCF ambitsioonide tõstmine mõjutab oluliselt Eesti metsandussektorit, kus tuleb nende eesmärkide täitmiseks raiemahtusid märkimisväärselt vähendada. Eestis varasemalt suure siduja rollis olnud maakasutuse ja metsanduse valdkonnast saab praeguste prognoosidejärgi süsinikuheite tekitaja juba alates 2031, mis ei ole kuidagi kooskõlas Eesti võetud kliimakohustusega. Sellise sünge prognoosi taga on Eesti metsade süsinikuvaru vähenemine, mille on omakorda põhjustanud suur raiesurve.

Veel oktoobri jooksul toimub "Eesmärk 55" paketiga seoses Eesti seisukohtade koostamine ning kinnitamine Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Olulised kohtumised EL tasandil on plaanis läbi viia 6. oktoobril ja 20. detsembril, mil toimub EL keskkonnaministrite nõupidamine Keskkonnanõukogus. Paketi osas üldine lähenemine peaks olema saavutatud 2022 aastal Prantsusmaa või Tšehhi eesistumise jooksul.



Euroopa Komisjoni pressiteade

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Eestimaa Looduse Fondi ülevaade paketi sisust ning
ettepanekud



Üleskutse kõikidele juristidele aidata oma tegevusega kaasa kliimamuutuste vastasele võitlusele

Kliimamuutused puudutavad meist igaüht ja igal pool. Kliimamuutustel on otsene ja eksistentsiaalne mõju inimestele ja elusloodusele, kuid globaalsed püüdlused selle parandamiseks ei ole ilmselgelt olnud piisavad. Juristidel on kliimamuutuste vastases võitluses oluline roll algatada, soodustada ning hoida struktuurset muutust, mis on vajalik, et ära hoida kliimakatastroofi ning aidata ühiskond ja õigus üle viia jätkusuutlikku tulevikku. Sel sügisel on algatatud globaalne
üleskutse (World Lawyers' Pledge on Climate Action) kõikidele juristidele, sõltumata tegevusvaldkonnast, seada kliimamuutuste vastane võitlus oma tegevuses esiplaanile. Mida see võiks ühe või teise eriala juristi jaoks tähendada, on selgitatud algatuse lehel. Üleskutsega on liitunud juba üle 550 juristi, nende seas tuntud advokaadid, õigusteadlased, kohtunikud nii siseriiklikest kui ka rahvusvahelistest kohtutest.

Toeta ning loe üleskutse kohta lähemalt SIIT



LOODUSKAITSE

Keskkonnaministeerium soovib Euroopa Komisjoniga rikkumismenetluses kokkuleppele jõuda

Euroopa Komisjon algatas 9. juunil Eesti vastu rikkumismenetluse seoses metsaraietega Natura 2000 võrgustiku aladel (Natura aladel). Komisjon on seisukohal, et Eesti rikub ELi keskkonnaõigust, täpsemalt loodusdirektiivi (direktiiv 92/43/EMÜ) ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiivi (direktiiv 2001/42/EÜ).

Eesti keskkonnaorganisatsioonid on aastaid püüdnud riiki veenda Natura aladel metsa nõuetekohaselt kaitsma, kuid enamik süsteemseid probleeme on lahendamata. Seetõttu pöördus Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) 2019. aastal Euroopa Komisjoni poole, et juhtida tähelepanu looduskaitseõigusaktide rikkumisele seoses metsaraietega.

Loodusdirektiiv ja Euroopa Kohtu praktika võimaldavad Keskkonnaametil raieks loa anda ehk metsateatisele lubava märke teha vaid juhul, kui on kahtluseta kindel, et konkreetne raie ei takista Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Keskkonnaamet aga metsateatiste puhul Eestis Natura mõjuhindamist läbi ei vii.

Kaitse-eeskirjade koostamisel mingil määral raiet reguleeritakse.
KÕKi jurist Kaarel Relve on selgitanud, et isegi kui teatav hindamine kaitse-eeskirja menetluses toimub, ei vasta see KSH ja Natura hindamise reeglitele.

Keskkonnaministeerium on väitnud, et Eestil on head seadused metsade kaitseks, kuid samas soovib ministeerium Euroopa Komisjoniga rikkumismenetluses kokkuleppele jõuda. Keskkonnaministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahelise suhtluse sisu rikkumismenetluse teemal ei ole avalikustatud, sh mitte riigikogu keskkonnakomisjonile. Keskkonnakomisjon pidas rikkumismenetluse küsimuste arutamiseks siiski 2. septembril istungi, kuhu olid kutsutud ka Euroopa Komisjonile kaebuse esitanud EKO esindajad.

Kui Euroopa Komisjon näeb, et Eesti ei tee nõutava aja jooksul vajalikke parandusi ja täiendusi direktiivide ülevõtmisel ja halduspraktikas, võib komisjon Eesti riigi kaevata Euroopa Kohtusse. Kohtuasjani viiv menetlus ja edasine võimalik kohtumenetlus on pikaajalised protsessid.

Postimehe artikkel

ERRi artikkel

Lindude pesitsusaegne kaitse ootab selgust

KÕK kirjutas maikuus kohtu- ja halduspraktika arengust lindude pesitsusaegse kaitsmise asjus. Keskkonnaministeerium annab teada oma 1. juuli pressiteates, et saatis kooskõlastusringile looduskaitseseaduse muudatused, mis määravad loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil raietööde keelu kaitsealadel 15. aprillist kuni 15. juulini. Lisaks on plaanis muuta metsaseadust, mis lubab Vabariigi Valitsusel piirata raiete tegemist kuni kaheks kuuks. Valitsus ei ole seni kordagi seda võimalust kasutanud.

Kuidas Keskkonnaministeerium kahekuulise pesitsusrahu kehtestamise õigust metsaseaduses muuta soovib, pole täpsustatud, kuid keskkonnaminister mainib pressiteates raiekeelu juhtumipõhisust. Tõenäoliselt tähendab see, et ministeerium soovib metsaseadusest kahekuulise pesitsusaegse raiepiirangu kehtestamise võimaluse kaotada.

Õiguskantsler esitas 5. juulil seisukoha, et Keskkonnaameti praktika pesitsusaegsete raiete valikulisel peatamisel rikub õiguskindluse põhimõtet, ja kordas oma 2019. aasta seisukohta, et Keskkonnaamet peaks lisama metsateatiste registreeringutesse kõrvaltingimuse raie lubamiseks üksnes väljaspool lindude pesitsusaega.

Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Metsloomaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ esitasid 9. augustil halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti kohustamiseks lisama raielubadesse kõrvaltingimus, et raie oleks lubatud vaid väljaspool enamiku metslindude ja loomade pesitsusaega.

15. juuni istungil otsustas riigikogu keskkonnakomisjon üle 5500 allkirja kogunud kollektiivset pöördumist "Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!" sügisel edasi menetleda. Pöördumise allkirjastanud isikud soovivad kuupäevaliselt määratletud ja senisest metsaseaduses sätestatud kahekuulise pesitsusrahu kehtestamise võimalusega ette nähtust pikemat kohustuslikku pesitsusrahu. 27. septembril pidas keskkonnakomisjon ühisarutelu koos pöördumise algatajate ja teiste, sh metsatööstuse huvide esindajatega.

Õiguskantsleri 05.07.2021 seisukoht

Keskkonnaministeeriumi pressiteade

Ornitoloogiaühingu pressiteade



METSANDUS

KAH-alad saavad selgema reeglistiku

Keskkonnaministeerium kirjutab oma 10. juuni pressiteates, et sügisel tutvustatakse reegleid, mille ministeerium ja RMK töötavad välja eristamaks, mida lugeda kõrgendatud huviga alaks (KAH-ala) ja kuidas seal metsaraieid teha. 7. aprillil esitasid 28 kõrgendatud
avaliku huvi all oleva metsa eest seisjad ühispöördumise
, milles soovivad, et KAH-aladel sõlmitaks jätkusuutlikud ja elukeskkonda säilitavad majandamiskokkulepped ning et seejuures loobutaks nendes metsades uuendusraietest, keskendudes püsimetsandusele.

Lisaks on keskkonnaminister soovitanud kogukondadel metsade majandamise soovide esitamisel teha praegusest tihedamat koostööd kohalike omavalitsustega. KÕK nõustub selle soovitusega ja selgitab, et üldplaneeringutes on planeerimisseadusest nähtuvalt võimalik kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvate metsade kasutustingumusi seada, sh sätestada maksimaalne raielangi suurus ja lubatud raieliik/-liigid. Teine võimalus on esitada kohalikule omavalitsusele taotlus kohaliku kaitseala moodustamiseks. Kaitseala saab luua kas üldplaneeringu raames või väljaspool planeeringut. Kohalikule omavalitsusele on igaühel õigus esitada avaldus kohaliku kaitseala moodustamiseks. Kui pooleli on üldplaneeringu menetlus, on samuti igaühel õigus teha ettepanekuid metsade kaitse sätete lisamiseks üldplaneeringusse.

Arvestades Keskkonnaministeeriumi juunikuist teadet, peaks ministeerium KAH-alade metsaraiete kohta koostatavate reeglite ettepaneku lähikuudel avalikustama.

Kogukonnaesindajate pöördumine

Keskkonnaministeeriumi pressiteade



Keskkonnaminister tegutseb riigimetsa raiemahtude vähendamise nimel

KÕK kirjutas maikuu uudiskirjas, et riik vähendab riigieelarves riigimetsa dividendiootust alates järgmisest aastast ning et Keskkonnaministeeriumi sõnutsi saavutatakse hiljemalt
sügiseks kokkulepe RMK-ga riigimetsa raiemahtude
vähendamise asjus
.

11. augustil palus Keskkonnaministeerium RMK-l esitada taotlus järgmise viie aasta optimaalse uuendusraie (st lageraie ja turberaie) pindala kohta. Seal ministeerium raiemahtude vähendamist ei maininud. Postimehe andmetel saatis RMK mõne nädala eest Keskkonnagentuurile kooskõlastamiseks taotluse, milles soovib enda hallatavates metsades aastatel 2022-2026 kokku teha uuendusraiet 52 450 hektaril (aastas keskmiselt 10 490 ha).

Postimehe vahendusel märkis keskkonnaminister
Tõnis Mölder
, et RMK väljapakutud raiemaht oli liiga kõrge ning et see peaks lähtuvalt järgmise aasta dividendiootuse vähenemisest kahanema. Nähtavasti tähendab ministri öeldu, et Keskkonnaministeerium ei kinnita oma alluvusse kuuluva RMK soovitud suuri raiemahtusid, vaid on nõus kinnitama ainult väiksemate raiemahtude taotluse.

Keskkonnaministeeriumi kiri RMK-le

 Allikas: Keskkonnaõiguse Keskuse uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.