Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 28. september 2021 (2021-09-29 08:57:49)

ÜPP arutelu tõi välja tegelikud murekohad

Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas 21. septembril ümarlaua, millel käsitleti ÜPP strateegiakava 2023-2027 hetkeseisu ja murekohti. Sisukal arutelul osalesid Riigikogu Maaelukomisjoni, Maaeluministeeriumi ja Maaülikooli esindajad, samuti piirkondlike põllumeeste liitude ja erialaorganisatsioonide esindajad.

Ümarlaual tegi ÜPP strateegiakava hetkeseisust ülevaate Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban. Ta rääkis lahti, millised on sektoriga koostöös sõlmitud olulisemad kokkulepped, seda nii keskkonnateemadel, investeeringute osas kui ka toetuste suunamisel.

Keskkonnateemade osas, millele uus rahastusperiood eriti rõhku paneb, saab välja tuua I sambas olevad kohustuslikud ökokavad, millele liikmesriigid peavad eraldama 25% oma otsetoetuste eelarvest. II sambast tuleb liikmesriikidel kliima- ja keskkonnategevusteks ning loomade heaolule, sh pindala- ja loomatoetused ja investeeringud, eraldada vähemalt 35% oma EAFRD ümbrikust. Euroopa Komisjon peab ÜPP strateegiakavade läbivaatamisel hindama nende kooskõla ja panustamist ELi keskkonna- ja kliimaalastesse õigusaktidesse, kohustustesse ja eesmärkidesse. Viimaste puhul on siis tegu eesmärkidega, mis on paika pandud Talust Taldrikule ja Elurikkuse strateegias,“ rääkis Gorban. “Toetuste suunamisel on oluline teada, et ümberjaotatava toetuse rakendamine on kohustuslik ja liikmesriigid peavad vähemalt 10% oma otsetoetuste ümbrikust eraldama sellele. Ka on riikidel capping vabatahtlik, seal on võimalik vähendada 100 000 eurot ületavaid iga-aastaseid toetussummasid 100% ning 60 000 eurot ületavaid iga-aastaseid toetussummasid kuni 85%, võimalusega arvestada mõlemal juhul toetussummadest maha tööjõukulud. Ja riikidel on võimalik tootmiskohustusega seotud otsetoetusteks näha ette 13% + 2% oma otsetoetuste ümbrikust.“

Marko Gorban tõi välja ka selle, et liikmesriigid peavad noorte põllumajandustootjate soodustamiseks eraldama vähemalt summa, mis vastab 3%-le otsetoetuste ümbrikust ning LEADERile tuleb anda vähemalt 5% EAFRD ümbrikust.

Analüüs näitab toetuste langust

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira esitles ümarlaual esialgset analüüsi, kus ta oli vaadanud kuidas muutuks toetuste jaotus põllumajandustootjate tootmistüüpide ja suurusgruppide lõikes, kui kohaldada ÜPP strateegiakava sekkumisi. Analüüsis ei ole võimalik arvestada küll kõikide meetmete ja teguritega, aga esialgne pilt on hämmastavalt kurb. “Praeguse seisuga kavandatud meetmed tooksid kaasa olulise toetuste ümberjaotumise väiksema karjaga piimatootjatele. 72% piimalehmade jaoks toetused väheneksid, aga mis saab sel juhul meie ekspordist,” arutles Viira.

Sama seis tuli välja ka teraviljakasvatuses – kavandatud meetmed tooksid kaasa olulise toetuste ümberjaotumise väiksema maakasutusega teraviljakasvatajatele. 74% maa suhtes toetused väheneksid, see seab samamoodi ohtu meie ekspordiambitsiooni.

Lihaveisekasvatuse osas mainis Viira, et uude ÜPPsse kavandatud meetmed tooksid kaasa mõningase toetuste ümberjaotumise keskmise maakasutusega lihaveisekasvatajatele. Samas on positiivne, et 66% ammlehmade suhtes toetused suurenevad. Samas ta möönis, et lihaveisekasvatusettevõtete analüüs vajab veel täpsustamist, sest palju on detaile, mis mõjutavad üksikute ettevõtete tulemusi. Nt on oluline, kas tegemist on poollooduslike koosluste majandamisega tegeleva ettevõttega või mitte.

Viira nentis, et üldse aru saada, mis toetused ettevõtjale sobiks, võiks olla olemas kas mingi kergelt käsitletav äpp või mu tehniline lahendus (nt virtuaalne farm), kuhu oma andmed sisestades pildi selgeks saab.

 

Toetused peavad olema suunatud päris tootjatele

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus kordas arutelul osalejatele üle ka koja seisukohad. Tema sõnul on oodata alates 2023. aastast põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude põllumajandustootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. „Baastoetuse suurt langust ei suuda üldjuhul leevendada ka looma- või kultuuripõhiste seotud toetuste maksmine või täiendavate kliima- ja keskkonnakavade rakendamine ettevõtte poolt. Kui 2020. aastal oli ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu kujuneb selleks ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast langeb see praeguse plaani kohaselt umbes 100 euro peale,“ tõi Sõrmus välja olulise murekoha.

Ta nentis, et hetkel on segadust veel palju ja arutelud on pooleli ning päris täpset arusaama, milliste ettepanekutega on arvestatud ja millistega mitte, hetkel veel ei olegi. Ümarlaud andis aga kindlustunde, et asjale mõeldakse, seda nii riigi kui ettevõtjate tasandil. „Leiame, et praeguses faasis peaks kava puhul tõsiselt hindama seda, kas uus kava aitab kindlustada nii mahe- kui ka tavatootjate, nii looma- kui ka taimekasvatajate, nii väiksemate kui suuremate ettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kõrval. Samuti tunneme muret halduskoormuse suure kasvu pärast, mida põhjustab meetmete suur killustatus,“ sõnas Sõrmus.

Maaeluministeerium on arvestanud koja ettepanekuga, et väiksemate maakasutajate toetamisel alustatakse rendihindade tõusu riski maandamiseks kõrgema toetuse maksmist 10-20 hektarist, mitte aga täitsa esimestest hektaritest. “Selle teema osas aga soovime, et ministeerium vaataks praeguse kava veelkord üle ja kasutaks väikeste ja keskmiste tootjate toetamisel suuremas mahus tootmiskohustusega seotud looma- ja kultuuripõhiste toetuste maksmist, mis on märksa sihipärasem võimalus väiketootjate toetamiseks,” selgitas koja juht.

Mahetoetuste puhul on ministeerium arvestanud koja ettepanekut vähendada mahepinna sihteesmärki, mis on vajalik selleks, et tagada praeguste mahetootjate jätkusuutlikkus ja et algse kavaga võrreldes saaks suuremas mahus toetada maheloomakasvatust. “Ministeerium on arvestanud meie ettepanekuga, et maheloomatoetusi tuleks maksta selle perioodiga võrreldes vähemalt samal tasemel. Ministeerium on selle finantseerimiseks viinud osa otsetoetuste eelarvest üle ÜPP teise sambasse, kuid katteallikaid oleks võinud piiratud eelarvet arvestades otsida ka maaelupoliitika meetmetest. Koja jaoks tekitab mahetoetuse puhul küsimusi, kuidas hakkab ühe aasta pikkuse kohustusega mahetoetuste maksmine praktikas välja nägema olukorras, kus ainuüksi mahepõllumajandusele üleminek eeldab sõltuvalt kultuurist 2-3 aasta pikkust üleminekuaega,” rääkis Sõrmus.

Praeguse kava kohaselt suunatakse esimese samba otsetoetustest üle 29% vahenditest keskkonna- ja kliimakavade rakendamiseks. “Soovime, et ministeerium vaataks selle kava veelkord üle, arvestades baastoetuse väga suurt langust ja ELi poolt seatud nõuet, et nn ökokavadele tuleb eraldada 25% otsetoetuste mahust. Meie hinnangul on näiteks küsitav, millist lisaväärtust annab karjatatava püsirohumaa toetus – meetme eesmärgi saaks tunduvalt väiksema halduskoormusega täidetud ka lihaveise- ja lambakasvatuse seotud toetuste ja maherohumaa toetuse suurendamise kaudu. Esimeses sambas kavandatud meetme „Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal“ puhul leiame, et maksmise aluseks võetava andmekihi usaldusväärsus vajab veel praktikas kontrollimist, mistõttu soovitab koda selle meetme avamist pilootmeetmena. Praeguse seisuga on kava muutmisel võimalik baastoetuse määra tõsta ca 10 euro võrra, kui ökokavade osakaal otsetoetustest langetada 25% peale,” ütles Sõrmus.

EPKK juht palus Maaeluministeeriumil arvestada ka koja seisukohaga, mille kohaselt tuleks karjakasvatajate majandusliku jätkusuutlikkuse kindlustamiseks loomapõhiseid toetusi maksta vähemalt 100 ammlehma ning vähemalt 450 lamba- ja kitsega karjadele. Praeguses kava kohaselt makstakse seotud toetusi 5-55 ammlehma ja 10-100 lamba- ja kitsega karjadele. “Baastoetuse ühikumäära suure languse tingimustes tuleks üle vaadata toetatavate karjade suurus kõikide loomaliikide seotud toetuste puhul. Nt algselt oli suuremate piimakarjade puhul kavas toetada esimest 270 piimalehma, praegu vaid esimest 150. Kuigi koda pole varasemalt toetanud loomapõhiste toetuste diferentseerimist sõltuvalt karja suurusest, siis see osutub ilmselt vajalikuks arvestades ELi hiljutist nõuet, et 10% otsetoetustest tuleb väiksematele tootjatele ümber jagada,” rõhutas ta.

Tuleviku keskkonna- ja kliimaväljakutseid silmas pidades valmistab aga koja liikmetele muret, et eelnõus napib vahendeid keskkonnainvesteeringute toetamiseks, sest alates 2023. aastast meetme eelarve pea poole võrra väheneb.

 

Süsiniku piirimeede seab ohtu Eesti toidutootmissektori konkurentsivõime

Euroopa Komisjon tuli kliimapaketi „Eesmärk 55“ raames välja süsiniku piirimeetme algatusega. Tegemist on impordimeetmega, mida rakendatakse toodetele, mille tootmisega kaasneb kõrge süsiniku emissioon. Meetme rakendamine tähendab meie põllumajandustootjatele olulist sisendite hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa negatiivse mõju konkurentsivõimele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele.

Esialgselt on plaanitud seda nn süsinikumaksu rakendada järgmistele kaupadele: tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ning elekter. Algatuse kohaselt on tasu suuruse aluseks toote tonni CO2 sisaldus, selle täpne suurus kujuneb CO2 turul ja võib seega igal nädalal erineda. Küll aga võetakse arvesse toote päritoluriigis tasutud süsinikuheite tasu või maksu ja vähendatakse selle võrra tasu kauba EL-i importimisel.

„Murekohaks on see, et täna Eestis müüdavatest väetistest märkimisväärne osa imporditakse Venemaalt ja statistika kohaselt on väetiste importimine kasvava trendiga. Seejuures on ELis ainult neli liikmesriiki, kes on lämmastikväetiste tootjad – Prantsusmaa, Leedu, Holland, Poola – ja nende tootjate toodang on peamiselt suunatud siseriikliku vajaduse katteks,“ selgitas murekohta Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

Euroopa Liidu väetisetootjate katuseorganisatsioon Fertilisers Europe viis läbi uuringu, et hinnata erinevate maailma lämmastikväetiste tootjate süsiniku jalajälge. Uuringu tulemusena on Venemaal ühe tonni ammooniumnitraadi ja kaltsiumammooniumnitraadi tootmise süsiniku jalajälg vastavalt 7,1 ja 7,3 tonni. Arvestades tänaseid hinnatasemeid ja CO2 kvoodi hinda võib hinnanguliselt prognoosida väetiste hindade vähemalt kahekordistumist võrreldes tänasega. Lisaks pole välistatud, et Venemaa lämmastikväetiste tootjatele pärast SPIM rakendamist ei ole ELi turg enam atraktiivne ning see võib tuua kaasa drastilised tagajärjed kogu ELis.

„Väljapakutud algatus küll kaitseb ELi väetisetootjaid, kuid oluliselt nõrgestab ELi toidutootjate konkurentsi rahvusvahelisel turul. Süsiniku piirimeetme rakendamine tähendab meie põllumajandustootjatele olulist sisendite hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa negatiivse mõju konkurentsivõimele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele. Samaaegselt otseselt mõjutades ka kohalikku tarbijat toiduhinna kallinemise tõttu,“ rõhutas koja keskkonnavaldkinna juht.

 

Kuhjaga uusi teadmisi: EPA2021 raames toimub põnev ja kasulik seminariprogramm

13.-14. oktoober 2021 toimuva Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2021 oluliseks osaks on sisukas seminariprogramm, mille raames toimub üle 40 seminari ja 5 suuremat konverentsi.

Mess on heaks kohaks uute teadmiste ammutamiseks ja tulevikku vaatamiseks. Eelkõige põllumeestele mõeldes on korraldajad kokku pannud ka aastanäituse sisuka seminariprogrammi. Messi raames toimuvad mitmed valdkonna jaoks olulised suured konverentsid, näiteks Lihaveisekasvatuse aastakonverents, BreedExpo tõuloomade ekspordi konverents, Metsandusfoorum 2021, konverents Maheturg 2021 ning Aianduse visioonikonverents.

Poliitikahuvilised on oodatud 13. oktoobril toimuvale maaeluminister Urmas Kruuse infotundi, kus minister vastab põllumeeste jaoks olulistele küsimustele. EPA finantsseminaril räägitakse seekord rohepöörde rahastamisest, esmakordselt toimuvad EPA riskijuhtimise ja maapoliitika seminarid.

Seminaride programmi ja registreerimise info leiab EPA2021 kodulehelt: http://epamess.ee/seminarid/

Seminarid 13. oktoobri ennelõunal
kl 10.30-11.15 Maaeluministri infotund
kl 10.30-12.30 Biomassi väärindamine – biometaan täna
ja tulevikus (EPKK)

kl 10.30-11.30 Toitainete bilanss (EPKK)
kl 10.30-11.15 Suhtlus maksuametiga (Advokaadibüroo RASK)
kl 10.30-11.15 John Deere Harvest Lab – tark väetamine ja söödakogumine (Wihuri Agri)
kl 10.30-11.15 PRIA uute strateegiliste suundade rakendamine
kl 10.30-11.15 Mineraalsöödad – mida ja miks kasutatakse?
(Baltic Agro AS)

kl 11.30-12.15 Suhtlus ja suhete hoidmine PRIAga toetusperioodi
vältel (RASK)

kl 11.45-12.30 Lüpsieelne ettevalmistus – miks ja kuidas?
(Magnum Veterinaaria)

kl 11.45-12.30 Õiguslikud soovitused ehituse tellimisel ja ehituslepingute täitmisel (Triniti)
kl 11.45-12.30 Investeeringute finantseerimise tervikteenuse
visiooni tutvustus (PRIA)

kl 11.45-12.45 Väetamine – kas sprint või maraton? (Yara Eesti)

Seminarid 13. oktoobri pärastlõunal
kl 14.30-16.30 EPA finantsseminar
kl 14.30-15.15 Loomakasvatus Tuleviku Tegijale (Scandagra)
kl 14.30-15.15 Kinnisloom otsustab farmi piimatoodangu
(TeknEst OÜ)

kl 14.30-15.15 Somaatiliste rakkude eristamine (EPJ)
kl 14.30-15.15 Laborispetsialist selgitab: loomasööda
analüüsi näitajad (PMK)

kl 14.30-15.15 Tulevikusuunad kütuseturul (Tartu Terminal AS)
kl 14.30-15.15 Suur kulu vs väike tulu (Linas Agro)
kl 15.45-16.30 Paul-Tech mullajaama praktiline kasutamine taimekasvatuses
kl 15.45-16.30 Viljeluskatsete tulemused 2021 (Scandagra)
kl 15.45-16.30 Kuidas osta või müüa põllumajanduslikku ettevõtet? (Triniti)

Seminarid 14. oktoobri ennelõunal
kl 10.30-12.30 EPA maapoliitika seminar
kl 10.30-11.30 Toitainete bilanss (EPKK)
kl 10.30-11.15 Põhisöötade valik ja väärindamine piima liitriteks/rasvaks/valguks (Alltech Eesti OÜ)
kl 10.15-11.15 Kuidas iseõppiv juhi abistamise süsteem
aitab traktorist võtta maksimumi? (BAM)

kl 10.30-11.15 Drooni kasutamise võimalused sordiaretuses
(ETKI)

kl 11.45-12.45 Väetamine – kas sprint või maraton? (Yara Eesti)
kl 11.45-12.30 Tagasivaade 2021. aasta taimekasvatus
hooajale (Kevili)

kl 11.45-12.30 Proteiinirikka rohumassi sileerimine (TeknEst OÜ)
kl 11.45-12.30 Põllukultuuride majanduskatsed 2021, esimesed järeldused (PMK)

Seminarid 14. oktoobri pärastlõunal
kl 13.30-15.30 EPA riskijuhtimise seminar
kl 13.00-14.30 Teadmistepõhiste otsustega parema tulemuseni (Dimedium)
kl 13.30-14.15 Süsinikukrediitide võimalus põllumajanduses
(eAgronom)

kl 13.30-14.15 Kuidas kaitsta oma lepingulisi õigusi? (Triniti)
kl 13.30-14.15 Põllumuldade hapestumine ja pH täpne
kaardistamine (Baltic Agro AS)

kl 13.30-15.30 Maaparanduse seminar
kl 14.45-15.30 Maaportaal.ee keskkonna uued teenused
kl 14.45-15.30 Õiguslikud soovitused põllumajandustoetuste taotlemisel (Triniti)

TASUB TEADA

Eesti Rahva Muuseumis saavad kohe pärast põllutööde lõppu kokku Eesti põllumajandussektori otsustajad ja põllumeeste kõige olulisemad koostööpartnerid. Kahe päeva jooksul tutvustatakse põllumajanduse trende ja innovaatilisi tehnoloogiaid. Toimub 5 suuremat konverentsi ja 40 seminari.
Uuri lisa:
http://epamess.ee/

Kohtumiseni Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel EPA2021! Tule ja saa osa põllumeeste oma suursündmusest!

 

Koja konverentsid ja seminarid

30. september – Infopäev veebis „Piima töötlemine väikemeiereides“
6. oktoober – Infopäev veebis „Sõnniku käitlemise nõuded“
7. oktoober – Infopäev veebis „Loomakasvatust mõjutavad kliimapoliitika arengud“
20. oktoober – Infopäev „Uuemad arengud piimakarja söötmisel“
21. oktoober – Infopäev „Põllumajandusloomade aretus – seakasvatus“
26. oktoober – Infopäev „Ohustatud tõud ja loomageneetiliste ressursside säilitamine – Eesti maatõugu veis“
26. oktoober – Konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"
27. oktoober – Infopäev „Sööda ohutus läbi ennetava tegevuse“
28. oktoober – Infopäev „Ohustatud tõud ja loomageneetiliste ressursside säilitamine – Eesti hobune, Eesti raskeveohobune, Tori hobune“
29. oktoober – Infopäev „Põllumajandusloomade aretus – piimaveisekasvatus“
2. november – Lihafoorum 2021
3. november – Lamba- ja kitsekasvatajate konverents 2021
11. november – Konverents „Digipööre Eesti põllumajanduses“
17. november – Infopäev „Veekaitse kohustused ja vajadused“
Järva maakonnas
24. november – Infopäev „Veekaitse kohustused ja vajadused“
Jõgeva maakonnas
2. detsember – Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
7. detsember – Teraviljafoorum 2021

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt.
Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.