Uus uuring kinnitab strateegia "Talust taldrikule" tohutuid tagajärgi ELi toidutootmisele

Kui palju on vaja veel uuringuid "Talust taldrikule" strateegia mõju kohta, enne kui Brüsselis tõeline arutelu algab, küsib Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca sellel nädalal avaldatud uue uuringu tulemusi kommenteerides.

Selle nädala alguses avaldas Kieli Ülikool uue uuringu strateegia "Talust taldrikule" (Farm to Fork) rakendamise võimalike tagajärgede kohta. Nimetatud aruanne kinnitab Euroopa Komisjoni keskse strateegia tohutuid tagajärgi Euroopa Liidu toidutootmisele, meie põllumajandusettevõtetele ja maapiirkondadele. Kinnitades suve keskel väga diskreetselt avaldatud Teadusuuringute Ühiskeskuse tehnilist aruannet, toob see uus uuring esile ka tohutu süsinikdioksiidi lekke, mis võib tuleneda asjaolust, et "Talust taldrikule" strateegias on lähtutud vaid suurtest eesmärkidest. Uue uuringu autorid ütlevad, et "Talust taldrikule strateegia ei ole kliimamuutuste vastu tõhus"!

Rohkem kui aasta pärast seda, kui Euroopa Komisjon tuli välja "Talust taldrikule" strateegiaga, puudub jätkuvalt selle ametlik mõjuhinnang, mis sunnib erinevaid ülikoole ja sidusrühmi hindama selle võimalikku mõju. Viimastel nädalatel on avaldatud mitmeid uusi uuringuid, mille tulemused on üsna sarnased. See peaks muret tekitama ka väljaspool põllumeeste kogukonda.

Tootmise poolel kinnitab see uus hinnang nagu ka kõik varasemad uuringud, et "Talust taldrikule" strateegia elluviimine tooks kaasa tootmise olulise languse. Autorite hinnangul jääks see kogu ELis vahemikku -20% veiseliha, -6,3% piima, -21,4% teravilja ning -20% õliseemnete puhul. Nagu kõik varasemad uuringud, ootavad autorid olulist hinnatõusu. Kõige tugevamat hinnamõju täheldati veiseliha puhul, mille kasv oli +58%, sellele järgnes sealiha +48% tõusuga, seejärel toorpiim ca +36% hinnatõusiga. Põllukultuuride hinnatõus varieerub +15% puu- ja köögiviljade puhul, +18% õliseemnete puhul ja +12,5% teravilja puhul. Kaubanduse osas on kristallselge ka Kieli Ülikooli järeldus: kui kõiki Talust taldrikule meetmeid rakendatakse samaaegselt, siis muutub Euroopa Liit teravilja ja veiseliha netoeksportijast tagasi nende toodete netoimportijaks.

Nii nagu Teadusuuringute Ühiskeskuse suvel avaldatud uuring, siis toimub ka selle uue aruande kohaselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine Euroopa Liidus -29%. Autorid leiavad siiski, et strateegia ei ole kliima seisukohast tõhus, sest strateegia toob küll kaasa CO2 heite vähendamise Euroopa Liidu LULUCF-sektoris 50 miljoni tonni CO2ekv võrra, aga samal ajal toob meie tootmise ümberpaigutamine kolmandatesse riikidesse kaasa kasvuhoonegaaside 54,3 miljonit tonni CO2 ekv suurenemise. Need kaks suundumust koos neutraliseeriksid ELi strateegia loodetud mõju põllumajanduse heitkoguste tõhusale vähendamisele.

Teadlaste järeldus peaks olema äratus Euroopa poliitikakujundajatele, "Talust taldrikule" strateegia ei vasta järjepidevale põllumajanduspoliitilisele strateegiale. Loe lähemalt EPKK kodulehelt.

Keeruline olukord seakasvatussektoris püsib

Eesti seakasvatajad on maaeluministrile, valitsusele ja Riigikogule saatnud mitmeid pöördumisi, sest olukord sealihasektoris pole paranenud. Alates augustist on sektoris püsinud väga keeruline olukord, mis kõrgete söödahindade tõttu ei näi lähiajal paranevat. Eesti seakasvatussektoris on olukord kujunenud sedavõrd raskeks, et paljud seakasvatusettevõtted on sunnitud kaaluma tegevuse lõpetamist. Eesti olukord pole antud küsimuses unikaalne, sarnased probleemid valitsevad paljude Euroopa riikide seakasvatuses.

Eesti Tõusigade Aretusühistu esindajad rõhutasid 24. augustil toimunud kohtumisel maaeluminister Urmas Kruusega, et seakasvatajad vajavad olukorra stabiliseerimiseks leevendusmeetmeid, mis aitab tagada võimalikult suurel määral Eesti isevarustatus kodumaise sealihaga ka tulevikus. Seakasvatussektori erakorralise toetamise vajadust rõhutasid ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad maaeluministriga 13. septembril toimunud kohtumisel ning 14. septembril toimunud kohtumisel Riigikogu Maaelukomisjoniga. Probleemid sealihaturul ei puuduta pelgalt seakasvatajaid, sellel on tõsised tagajärjed ettevõtetele terve väärtusahela ulatuses, sh söödatootjatele.

Paljude Eesti seakasvatajate jaoks on lepingutega referentsmüügihinnaks seatud Saksamaal noteeritud hinnad. Sealiha vabaturu baashind meie seakasvatajate jaoks on viimase aasta jooksul olnud vahemikus 1,19-1,57 eurot/kg. Käesoleva aasta augustis langes hind tasemele 1,30 eurot/kg, alates septembri algusest on hind aga püsinud kolm nädalat tasemel 1,25 eurot/kg. Tegelik sealiha kokkuostuhind kujuneb aga seoses Eesti kokkuostjate poolt rakendatava erineva metoodikaga veelgi madalamaks.

Sealiha tootmise omahind on siiani olnud sõltuvalt ettevõtte efektiivsusest vahemikus 1,50-1,65 eurot/kg. Tootmise omahinna tase on võrreldav Saksamaa, Soome ja teiste riikide kulutasemega ja meie tootmise efektiivsus suudab rahvusvahelises võrdluses sammu pidada.Paraku on teravilja hinnad börsil võrreldes möödunud aastaga kasvanud juba 40-50%. Eelmisel aastal samal ajal maksis söödavili ca 150 eurot/t, praegu aga juba ca 220-230 eurot/t. Seakasvatuse omahind on tootmises tõusnud seoses teraviljahinna tõusuga 1,80 euroni. See tähendab, et tootmiskulud on söödakulude hinnatõusu tõttu uuel hooajal seakasvatussektoris väga palju tõusnud.

Eesti seakasvatajad paluvad valitsuselt leevendusmeetmeid käesoleva kriisi üleelamiseks. Eesti seakasvatajate eesmärk on osaleda aktiivselt tootjaorganisatsiooni "Eesti Liha" loomises, et saada ühistegevuse kaudu tugevamat turujõudu, anda suuremat lisandväärtust, kasutada töötlevas tööstuses järjest rohkem kodumaist toorainet ja jõuda 100 % isevarustatuse tasemeni. Loe lisaks EPKK kodulehelt.

EPKK: Oluline on tagada Maaelu Edendamise Sihtasutuse hea toimimine nii lühemas kui pikemas vaates

16. septembril kogunes erakorralisele koosolekule Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu ning otsustas teha sihtasutuse senistele juhatuse liikmetele seoses politsei uurimisega ettepaneku peatada juhatuse liikmete volitused kuni asjaolude selgumiseni. Selleks, et tagada MES töö toimimine, kinnitati ajutiselt juhatuse liikmeks Leho Verk, kes on seni juhtinud MESi nõuandeteenistust.

"Teenuste osutamine klientidele jätkub ja MESi kaudu rakendatavad meetmed jõuavad maapiirkonna ettevõtjateni plaanitud mahus," ütles MESi nõukogu esimees Andres Oopkaup. Töö loodetakse taastada sellest nädalast.

"Maaelu Edendamise Sihtasutusel on väga oluline roll põllumajandus-ja maaettevõtluse stabiilse arengu tagamisel. Tänu MESi toodetele on paljudele maaettevõtjatele tagatud oluliselt parem juurdepääs tegevuseks vajalikele tagatistele ja laenudele. Seetõttu on väga oluline kindlustada sihtasutuse hea toimimine nii praeguses ootamatus olukorras kui pikemas vaates," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Põllumajanduskoja hinnangul olnud väga oluline senine suund, mille kohaselt on sihtasutuse rolli erinevate finantsinstrumentide, sh laenude pakkumisel suurendatud. "Põllumajandus- ja toidutootmise arengu ning meie ettevõtete rahvusvahelises konkurentsis püsimise eelduseks on põllumajandustoetuste kõrval sama oluline sektori spetsiifikat arvestav põllumajandustootmise krediteerimine. Ka ELi ühises põllumajanduspoliitikas nähakse tulevikus ette, et finantsinstrumentide tähtsus toetuste kõrval kasvab. Sihtasutusel on ÜPP valdkonnas olemas vajalik kompetents, mis on edukaks tegevuseks võtmetähtsusega," lisas ta.

Koja konverentsid ja seminarid

22. september - Eesti Maaülikooli ja EPKK veebipõhine infopäev "Sissejuhatus lihasektori kvaliteedikava väljatöötamisse"
30. september - Infopäev veebis "Piima töötlemine väikemeiereides"
13.-14. oktoober - "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"
6. oktoober - Infopäev "Sõnniku käitlemise nõuded"
7. oktoober - Infopäev "Loomakasvatust mõjutavad kliimapoliitika arengud"
13. oktoober - "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"
14. oktoober - Konverents "Maheturg 2021"
14. oktoober - "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"
26. oktoober - Konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"
27. oktoober - Infopäev "Sööda ohutus läbi ennetava tegevuse"
29. oktoober - Infopäev "Põllumajandusloomade aretus - piimaveisekasvatus"
2. november - "Lihafoorum 2021"
3. november - "Lamba- ja kitsekasvatajate konverents 2021"
11. november - "Konverents "Digipööre Eesti põllumajanduses"
17. november - Infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
Järva maakonnas
24. november - Infopäev "Veekaitse kohustused ja vajadused"
Jõgeva maakonnas
2. detsember - Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
7. detsember - "Teraviljafoorum 2021"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri