Euroopa kobras. Foto: Pixabay
Keskkonnaamet kinnitas kopra kaitse- ja ohjamiskava järgmiseks viieks aastaks. Eesti kopraasurkonna stabiilsena hoidmiseks tuleb nende elupaiku säilitada senises mahus. Sellest põhimõttest lähtub Keskkonnaamet ka kobraste küttimise korraldamisel.
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul on Eesti kopraasurkonnad heas seisundis. "Kobraste arvukust tuleb reguleerida eelkõige inimeste rajatud kunstlikes elupaikades, et vähendada majanduslikke kahjusid ning nende tõttu võimalikku negatiivset suhtumist koprasse kui kahjustusi põhjustavasse liiki. Samas on oluline arvestada, et osadel kraavitatud aladel aitavad koprad looduslikku veerežiimi taastada ja luua elupaiku märgaladest sõltuvatele liikidele. Seetõttu tuleb kaitsealadel kobraste tegevust märgalade taastamise eesmärgil soosida," ütles Margo Tannik.
2020. aastal elas Eestis hinnanguliselt 3000-3250 kopra pesakonda ehk umbes 12 000-13 000 looma. "Kopra kaitse ja ohjamise korraldamise saab lugeda tulemuslikuks siis, kui kopra populatsiooni arvukus püsib vahemikus 3000-13 000 isendit. Eestis tohib kobraste küttimisega jätkata, kuid seejuures tuleb liigi seisundit jälgida," sõnas Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.
Kobras ei ole Eestis kaitsealune liik, kuid kuulub näiteks hundi, ilvese ja jõevähiga loodusdirektiivi viiendasse lisasse. See tähendab, et nende liikide kasutamine on lubatud, kuid jälgima peab, et sellega ei ohustataks nende asurkondi. Selleks koostatakse sageli tegevuskava. Punase nimestiku järgi on kobras soodsas seisundis nii Eestis kui ka mujal maailmas. Praegu võib ka kobraste arvukuse trendi Eestis pidada mõõdukalt stabiilseks.
Tutvu 2021. aasta septembris kinnitatud kopra kaitse ja ohjamise tegevuskavaga Keskkonnaameti kodulehel.
Kobras on poolveelise eluviisiga taimtoiduline loom. Teda peetakse elupaigainseneriks, kes ei raja elupaika ainult endale, vaid tekitab elupaikasid ka paljudele teistele liikidele. Kopra ülespaisutatud veealad on elupaigaks näiteks kaladele, paljudele linnuliikidele ja kahepaiksetele, kes omakorda on toiduks näiteks kiskjatele. Üleujutuse tagajärjel kuivanud puudelt leiavad toitu ka rähnid, kobraste elupaigas kasvavate pajude võrsed on toiduks põtradele.
Allikas: Keskkonnaameti pressiteade
