Märtsi soojalaine tõi mullast välja esimesed karuputked, mis on asunud juba jõudsalt kosuma, aga tõrje alustamine sõltub riigihankest, mille väljakuulutamine on siiani viibinud.

Maakonna suurimad ja tuntumad karuputkekolooniad asuvad Lõuna–Järvamaal Kahalas ja selle ümbruses.

Ühe suurema koloonia lähedal elav ja juba aastaid putkega võitlev Arvo Virro on suutnud küll oma maalt taime hävitada, kuid et läheduses vohava suure koloonia levikule pole suudetud piiri panna, näib tema võitlus lõputu.

Tõrjega läheb kiireks

Karuputketõrje juhendi autori, pärandkoosluse kaitse ühingu teadur Bert Holmi hinnangul oleks mürgitada kõige tõhusam siis, kui taimed on alles 20 sentimeetri pikkused, mis eelmisel aastal hilise kevade tõttu ka õnnestus.

Holmi ütlust mööda tuleks tänavu alustada mai keskel, kuid siiani pole veel selge, kes tõrjega tegelema hakkab.

Riikliku looduskaitsekeskuse liigikaitse peaspetsialist Ivar Ojaste selgitusel korraldas karuputke mürgitamist eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tänavu veebruaris leidis riigihangete amet, et töö tellimiseks tuleb välja kuulutada riigihange, sest tõrjet käsitletakse ühe tervikliku tellitava tööna. «Praegu on riigihankega juba üsna kiire ja ka neil, kes sellega tegelema hakkavad, ei saa kerge olema,» lausus ta.

Ojaste lootis eile, et lähipäevil jõutakse riigihange välja kuulutada.

Probleemid lähevad Ojaste hinnangul tõsiseks siis, kui riigihange peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma. «Esimene pritsimine peaks aset leidma võimalikult vara, vähemalt mai esimesel poolel, ja teine enne jaanipäeva,» selgitas ta. «Selge on, et iga viivitus tuleb kahjuks.»

Karuputketõrjet viimasel kümnel aastal kajastanud ja uurinud Nädalise ajakirjanik Heino Laiapea ütlust mööda on praegu veel ka selgusetu, kes hakkab tõrje tegemist kontrollima ja tehtud tööd hindama. «Võib öelda, et asi hakkab juba praegu käest minema,» märkis ta.

Laiapea meenutas, et ka 2005. aastal korraldati tõrjetegemiseks riigihange. «Siis kukkus see läbi ja raha eraldati Riigimetsa Majandamise Keskusele, kes korjas, hävitas, põletas ja mattis seemneid ja õisikuid,» selgitas ta.

Väikseid taimi võib välja kaevata

Laiapea meelest on õigem teha tõrjet nagu eelmisel aastal ja jätta riigihanke ettevalmistus edaspidiseks, kui selleks on küllalt aega.

Praegu soovitab Laiapea inimestel kasutada aega, mil taimed on veel väiksed, ja need ohutusnõudeid järgides labidaga läbi kaevata.

Eelmisel aastal tegid Riikliku looduskaitsekeskuse tellimusel Järvamaal tõrjet osaühing Micromat ja füüsilisest ettevõtjast Valdur Juurik kokku 21 hektaril, kokku kasvas karuputk Järvamaal 60 hektaril. Tänavune karuputke levikuala ja tõrje ulatus selgub riigihanke väljakuulutamisel.