Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad ütlesid eilsel kohtumisel maaeluminister Urmas Kruusele, et järgmise aasta riigieelarves tuleb leida võimalused keerulises olukorras põllumajandussektorite jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Praegune turuolukord on suureks väljakutseks Eesti loomakasvatussektorile, kus toodangu eest saadav hind ei suuda kaugeltki katta tootmiseks tehtavaid kulutusi. Sektor vajab nii erakorralist toetust kui kütuseaktsiiside soodustusega jätkamist.

"Jälgime kasvava murega arenguid Eesti seakasvatuses ja piimatootmises. Praegu on väga keeruline olukord Eesti seakasvatussektoris, kus turuhind on drastiliselt langenud, samas kui tootmiskulud on hoopis hüppeliselt kasvanud. Natuke pikemas vaates seisab suurte väljakutsetega silmitsi piimatootmine, aga ka teised loomakasvatuse valdkonnad," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Koalitsioonilepingu järgi soovib praegune valitsus väärtustada riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid. Riigieelarve osas tehtavatest otsustest sõltub, kui edukad ollakse valitsusliidu eesmärkide saavutamisel ja kohaliku toidutootmise jätkusuutlikkuse kindlustamisel. Siseriiklike toetuste maksmine ja soodusaktsiiside rakendamine aitab lisaks erakorraliste raskuste ületamisele tagada ka Eesti põllumajandusettevõtetele ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul, sest kahjuks oleme võrreldes oma konkurentidega jätkuvalt kehvemas positsioonis," lisas koja juht. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Aasta Põllumees Kaja Piirfeldt: Me ei saa traditsioonilise toidutootmise kadumist endale lubada!

8. septembril toimunud Eesti toidu visioonikonverentsil 2021 "Vastandlikud tunded" keskenduti peamiselt kahele võtmeteemale - kuidas toodetakse toitu tulevikus ning millises suunas liiguvad toitumistrendid. Üheks olulisemaks konverentsil kõlama jäänud mõtteks võib pidada kohaliku toidu olulisust, kuivõrd inimese geenid ja mikrobioom on kohanenud lähiümbruses kasvava toiduga. Konverents on järelvaadatav SIIN ning ettekanded asuvad SIIN.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar rõhutas konverentsi avakõnes, et Eesti toit on põllumajanduskojale väga oluline, sest koja liikmed teevad igapäevaselt kõik selleks, et meie toidulauda kataks mitmekesine ja täisväärtuslik kodumaine toit.

Kohaliku toidu eelistest rääkis ka bio- ja toiduainetehnoloog Kaarel Adamberg, kes rõhutas kohaliku toidu kvaliteeti ja puhtust ning tõi peamise eelisena välja selle, et inimese geenid ja mikrobioom on kohanenud lähiümbruses kasvava toiduga. «Eestlane võib chia seemneid süüa, aga ma arvan, et tema vastuvõtlikkus on palju väiksem kui inkadel, kes on neid sajandeid söönud, mis muidugi ei välista, et mõne sajandi pärast on ka eestlased nendega hästi kohanenud,» ütles Kaarel Adamberg. Samuti ei saa tema sõnul vähem tähtsustada kohaliku toidu tarbimise positiivset mõju majandusele.

Aasta Põllumees 2020, piimakarjakasvatusega tegeleva OÜ Remmelgamaa juht Kaja Piirfeldt rõhutas arutelu käigus, et peame toidutootmises leidma uusi võimalusi, kuid peame samal ajal hoidma traditsioonilise toidutootmise elus ja jätkusuutlikuna. "Me ei saa traditsioonilise tootmise kadumist endale lubada. Kui täna kuuleme põllumeestena, mida peame tegema teistmoodi või paremini, siis rohkem võiks arutelus keskenduda traditsioonilise tootmise toetamisele ja hoidmisele. Põllumajandus kulutab ressursse, kuid põllumajandus aitab väga palju ka keskkonda, ressursse ja loodust hoida," ütles Piirfeldt. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Selveri juht Kristi Lomp: eestlane eelistab päris piima

Jaekaubanduskett Selver müüb 3,5 miljonit piimatoodet kuus. Suur enamus müüdavast on tavapiimatooted, selgus 7. septembril Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud piimanduse arutelul Selveri juhi Kristi Lombi ettekandest.

Kristi Lomp nentis, et eestlane eelistab kindlasti tavapiimatooteid, seda näitab müügistatistika. "90% müüdavatest piimatoodetest on n-ö tavapiimatooted, kuuel protsendil on laktoos välja võetud ja neli protsenti on taimsed, alternatiivsed tooted," ütles Lomp.

Selveri juhi sõnul on piima müük nende ketis aastaid stabiilne olnud. "Tegelikult on piim ka üks suuremaid kategooriaid. Muutused toimuvad vaid selle kategooria sees, näiteks väheneb kilepiima müük ning suureneb huvi rasvasema ja suuremas pakendis oleva toote vastu. Keskmisest kiiremini kasvavad dessertide ja hapupiimatoodete müügimahud," selgitas ta turuolukorda.

Taimsed piimatooted on küll näidanud kasvu, aga nende mahud on tegelikult väga väikesed. "Selveri turuosa Eestis taimsete piimatoodete kategoorias on 29%," sõnas Lomp. Ta rõhutas, et kuigi veganeid ja taimetoitlasi on vähe, siis nende hääl on kõva ja nõudmised selged - numbrid aga ei toeta veel seda kõlakust. "Siiski on Eesti Baltikumi kõige suurem taimsete piimatoodete tarbija. Suurem osa taimseid tooteid tarbitakse omnivooride ja fleksitariaanide poolt kes otsivad vaheldust loomsetele toiduainetele. Nii prognoosime 2022. aastasse taimsete piimatoodete kasvu 40%," ütles ta. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Piimatöösturid: oleme ekspordile suunatud

7. septembril korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda piimanduse arutelu, kus ühiselt piimatootjate, töötlejate ja kauplejatega vaagiti piimanduse tuleviku ja järkusuutlikkuse teemadel.

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ja Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine tegid piimaturul toimuvast ülevaate. "On suur asi, et meil osatakse toitu kasvatada, piimakarja kasvatada ja meil on tööstused kes oskavad seda toodetut töödelda," sõnas Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine. Nordic Milk esindab piimatööstusi Tere ja Farmi, varudes poole Eesti toorpiimast. Valio kaubamärki esindav Maido Solovjov nentis, et piimandus on Eestis jätkuvalt oluline ja selle käekäik on tähtis kogu meie toidutööstusele ning ka riigi toidujulgeolekule.

Mahud sarnased mullusele. Selle aasta esimesel kolmel kuul oli Euroopas piimatoodang väiksem eelnenud aastatest. Aasta teine pool on toonud väikese kasvu, nii et kokkuvõttes jäädakse samale tasemele mulluse aastaga, rääkis pressikonverentsil Maido Solovjov.

Piimatöösturi sõnul mõjutab Eesti piimaturgu vähe ja me võiks toota oluliselt rohkem, kui me leiaks tooteid mida müüa ja uusi turgusid, kuhu müüa. "Aastal 2020 toodeti Euroopa Liidus kokku 144,4 miljardit kilo piima. Kaks suurimat tootjamaad on Prantsusmaa ja Saksamaa. Kui võrrelda aastat 2019 ja 2020, siis suurima kasvu absoluutmahus tegi Iirimaa, protsentuaalselt kasvas enam Bulgaaria. Itaalias oli suurim langus mahus ja Luksemburgis protsendiliselt suurim langus," ütles Solovjov. "Eesti toodab Baltikumis 26%, Läti 27% ja Leedu 47% toorpiimast. Toorpiima ostsid Eestis tööstused 2020. aastal kokku 788 tuhat tonni. Aasta varem oli see number 763 tuhat tonni."

Piimatööstuste kogutoodangu väärtus oli 2020. aastal 385 mln eurot. Põhiliste piimatoodete keskmiste tööstusest väljamüügihindade osas toimus 2020. aastal üleüldine langus. Langes ka toorpiima kokkuostuhind. Turul toimuvat on kindlasti mõjutanud COVID-viirus ja sellest tingitud muudatused. "Koroonapuhangu alguses piimahind kukkus, langes ju ära HoReCa sektor. Toorpiima hinnad võrdluses juuni 2020 versus juuni 2021 on õnneks kasvanud, olles tänavu ELis keskmiselt 35,7 senti kilo," lausus Solovjov ja nentis, et Eestis jääb toorpiima kokkuostuhind siiski tugevalt alla Euroopa keskmisele, olles 30 eurosendi kandis, või veelgi madalam.

Oleme eksporiv maa. Piimaga isevarustatus on Eestis 170%. Kõige suurem isevarustatuse tase on Taanis - 250 protsenti, neile järgneb 180 protsendiga Läti ning Leedu 150 protsendiga. Lõuna-Euroopa suudab aga isevarustada end vaid 70% ulatuses. Seega on meie piimanduse suund ekspordile, nentis Ülo Kivine.

Aasta lõikes kokku oli ka piimatoodete eksport stabiilne. Piimatööstus ekspordib kolmandiku oma toodangust ja vaatamata koroonast tekkinud ebakindlusele õnnestus ka 2020. aastal eksporti suurendada, 4 protsendi ulatuses tunamullusega võrreldes - Eesti piimatööstused eksportisid 125 mln euro väärtuses tooteid. "Kõige enam eksporditi meie piimatooteid Lätti ja Leetu, seda kahjuks toorpiima näol. Samuti eksporditi meie tooteid Soome, aga ka Taani, Hollandisse, Kreekasse ja Hiinasse ning Poola ja Saksamaale. Muud turud olid väiksemad," rääkis Kivine. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Kliimaneutraalsuse nimel peavad pingutama nii ettevõtjad, tarbijad kui ka riik

Rohepöördega kaasnevad muudatused peavad olema ettevõtete jaoks ka majanduslikult teostatavad, mille nimel tuleb pingutada nii ettevõtjatel, tarbijatel kui ka riigil üheskoos, ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Põllumajanduskoda peab oluliseks, et enne otsuste tegemist oleks olemas arusaam kliimapaketi ja ELi roheleppe strateegiate koosmõjust Eesti põllumajandus- ja toidutootmisele. Ülevaate saamiseks Eesti põllumajandussektori reaalsest keskkonnamõjust on vaja asukoha ning majandamisviisi põhist terviklikku hinnangut. Samuti ei saa rohepöörde eesmärkide saavutamine toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu.

"Keskkonnahoid on põllumajanduse lahutamatu osa ning juba täna teevad ettevõtjad üha suuremaid jõupingutusi, et aidata kaasa raskete kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamisele. Koja hinnangul on Eesti toidutootjatel ära kasutada rohepöördega kaasnevaid võimalusi, kuid selle aluseks on terviklik lähenemine ja soodsad tingimused rohepööret toetavate investeeringute tegemiseks," lausus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul mõistavad ettevõtjad rohepöörde vajadust, mistõttu liigutakse selles suunas, et muuta toidutootmine veelgi jätkusuutlikumaks. "Kui soovime õnnestuda, siis peab rohepoliitikat toetama Euroopa tootjat soosiv tugev väliskaubanduspoliitika -keskkonnasäästlikkust ei saa lahutada sotsiaalsest ja majanduslikust jätkusuutlikkusest. Rohepöörde eesmärkide saavutamine ei saa toimuda kohaliku tootmise ja loomade arvu vähendamise kaudu, see ei ole lahendus, sest mitmes valdkonnas oleme juba kaotanud toiduga isevarustamise võime," rõhutas ta. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Teadusnõukoda arutas, kuidas Eesti põllumehed saavad täita EL kliimaeesmärke

Tänavu juunis loodud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teadusnõukoda arutas septembri alguses toimunud kohtumisel, milline on ELi kliima ja energiapaketi "Eesmärk 55" (ehk "Fit For 55") võimalik mõju põllumajandusele, kuidas põllumees uute kliimanõudmistega toime tuleb, milliseid teadusuuringuid vajatakse, et seda välja selgitada, millised on peamised probleemkohad ning milliseid vastuolusid kliimapakett tekitab.

Kliimapaketi eesmärk on vähendada Euroopa Liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid. Teadusnõukoja hinnangul peaks Eesti kliimaaruandes kajastatud andmed täpsemalt peegeldama, milline on tänapäeval põllumajanduses kasutatavate tehnoloogiate keskkonnamõju. Seniste lühiajaliste ning killustatud uuringute asemel peegeldaks Eesti reaalset keskkonnamõju asukoha ning majandamisviisi põhine terviklik hinnang.

Eesti kliimaeesmärkide saavutamisel on teadusnõukoja sõnul möödapääsmatu loomakasvatuse spetsialistide ja agronoomide omavaheline koostöö. Tähelepanu tuleks pöörata loomade poolt paremini väärindatavate põllukultuuride ning agrotehnoloogia arendamisele. Sellele vaatama on teadusnõukoda skeptiline, kas tehnoloogiate tõhustamise teel on võimalik ambitsioonikaid eesmärke täiel määral saavutada. Ühe väljapääsuna keerulisest olukorrast nähakse võimaluste leidmist, kuidas suurendada süsiniku sidumist põllumajandus- ning metsandussektoris. Loomade arvu ning kohaliku tootmise vähendamine ei ole kliimaeesmärkide saavutamisel Teadusnõukoja vaates mõistlik lahendus. Olulist potentsiaali heitmete vähendamisel nähakse toidu tarbimise poolel, seda nii tarbijate teadlikkuse tõusu kui toiduraiskamise vähendamise kaudu.

Teadusnõukoja arutelul osalesid Ants-Hannes Viira, Arvo Viltrop, Alar Astover, Evelin Loit, Ivi Jõudu, Marko Kass ja Rein Drenkhan Maaülikoolist ning Liina Edesi Eesti Taimekasvatuse Instituudist. Vaata lähemalt EPKK kodulehelt.

Koja konverentsid ja seminarid

22. september - Infopäev "Sissejuhatus lihasektori kvaliteedikava väljatöötamisse"
13.-14. oktoober - "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"
13. oktoober - "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"
14. oktoober - Konverents "Maheturg 2021"
14. oktoober - "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"
26. oktoober - Konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"
novembris - "Lihafoorum 2021" (aeg muutub!)
novembris - "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents" (aeg muutub!)
2. detsember - Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
7. detsember - "Teraviljafoorum 2021"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri