Puugid levitavad raskeid haigusi – puukentsefaliiti ja borrelioosi. Enim ohustatud alade hulka kuulub ka Kagu-Eesti. Puukide bioloogilise aktiivsuse periood kestab tavaliselt aprillist oktoobrini.

Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on vähemalt viis soojakraadi. Esimesed puugid ilmuvad kohe pärast lume sulamist.

Kõige rohkem on neid suve esimesel poolel. Oma elutegevuseks vajavad puugid niiskust. Seega pikendab puugihooaega ka vihmane suvi.

Puugid levivad põhiliselt metsa- ja võsaaladel. Eriti arvukalt on neid salumetsades, mida iseloomustab rikkalik põõsa- ja rohurinne.

Puugid pesitsevad ka heina- ja karjamaadel, puisniitudel, põlluservades. Viimastel aastatel on puuke leitud ka linnas – parkidest ja haljasaladelt.

Lindude ja suuremate loomade vahendusel võivad puugid levida esialgsest asustusalast küllaltki kaugele. Puugid varitsevad ohvrit rohukõrtel maapinnast mõnekümne sentimeetri kõrgusel.

Kuidas puukidest hoiduda

Metsas olles peaks teadma, kas ala, kus viibitakse, on puugiohtlik või mitte. Sobivamad laagripaigad on kuivad okasmetsad, aruniidud ja liivikud. Metsas on soovitatav kanda pikkade varrukatega heledat riietust, millel puugid on hästi näha. Püksisääred peaks toppima sokkidesse, et puuk ei jõuaks nahani. Metsast lahkudes tuleb oma keha põhjalikult üle vaadata.

Puuke kannavad edasi ka koerad ja kassid. Koertele võib muretseda puugivastase kaelarihma ja kasside jaoks on müügil puugivastane vedelik. Puugi kantud viirusesse võib nakatuda ka toidu kaudu, näiteks nakatunud kitse pastöriseerimata piima juues.

Puukentsefaliit on väga raske haigus

Eestis registreeritakse aastas 200–300 puukentsefaliidi juhtu.

Kui inimene on sellesse nakatunud, tekivad gripisarnased haigusnähud 1–2 nädala jooksul pärast seda, kui puuk on hammustanud.

Haigel on kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Haigus kestab nädala. Igal kolmandal nakatunul läheb viirus aga ajju.

Haige enesetunne halveneb järsult: palavik suureneb, peavalu ägeneb, tekib kaelakangestus, esineb uimasus. Pärast haiguse põdemist võivad jääda eluaegsed järelnähud. Mingit spetsiifilist ravi puukentsefaliidi vastu ei ole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuniteedi.

Haigusest päästab vaktsineerimine

Kindlaim viis haigust vältida on lasta end vaktsineerida. Alustada tuleb sellega varakult, et immuunsus jõuaks kujuneda enne puugiohtliku aja saabumist.

«Praegu on veel paras aeg lasta süstid teha,» ütles Valga haigla perearst Hilja Priuhka. «Vaktsineerida soovijaid on päris palju.» Süstide tegemiseks tulebki pöörduda perearstide poole.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3kuulise vaheajaga, kolmas umbes aasta pärast. Iga kolme aasta tagant on vaja teha üks kordussüst.

Arst võib määrata ka kiire vaktsineerimisskeemi, mil teine süst tehakse juba kaks nädalat pärast esimest.

Alla aastaseid lapsi ei vaktsineerita. Kuna eelkooliealistel lastel on haiguse kulg kergem, siis nende vaktsineerimist ei soovitata.

Vaktsineerimise vastunäidustused on kõrge palavik ning munavalgeallergia.

Üks süst maksab 170–200 krooni.

Kindlasti peaksid end vaktsineerima need, kes elavad kõrge puukentsefaliidi riskiga piirkonnas, ja need, kel tuleb sageli näiteks töö tõttu metsas viibida.

Puukborrelioosi tekitab bakter

Eestis haigestub borrelioosi igal aastal üle 300 inimese. Puugi hammustuskohal tekib 1–4 nädala pärast nahalööve, mis algul on väike, kuid aegamööda suureneb. Haigusnähud võivad tekkida ka liigestes, närvisüsteemis ja südames.

Borrelioosi saab edukalt ravida antibiootikumidega. Kahjuks selle haiguse vastu vaktsiini ei ole. Pärast haiguse läbipõdemist immuunsust ei teki ning inimene võib uuesti nakatuda.

Mida teha, kui avastate nahalt puugi

Puuk tuleb pintsettidega kiiresti eemaldada.

Puuk tuleb kinni võtta pea poolt ja tõmmata ettevaatlikult otsesuunas välja.

Väljavõtmisel ei tohi kasutada õli vms.

Haava tuleb pesta vee ja seebi või desinfitseerivate vahenditega.

Kui tekivad tervisehäired, tuleb kohe pöörduda arsti poole.

Allikas: ajaleht Valgamaalane 10.04.2007, Ülle Tomson.