Tõnis Mölderi sõnul käib kõigis kolmes Balti riigis praegu tõsine töö selle nimel, et koos huvigruppidega kujundada kliima- ja energiapaketi läbirääkimisteks riiklikke seisukohti. "Ees on ootamas väga intensiivsed arutelud: komisjoni pakutud õigusaktide jõustumise tähtajad on ambitsioonikad ning võivad seetõttu põhjustada ettevõtetele ning teistele mõjutatud osapooltele ebakindlust. Soovin Läti ja Leedu ametivendadega sel teemal mõtteid vahetada. Usun, et ühiselt suudame jõuda kõigi liikmesriikide jaoks parima lõpptulemuseni," selgitas Mölder.

Balti riigid tegutsevad ka selle nimel, et jäätmesüsteeme ühtlustada ja seeläbi edendada jäätmekäitlust üldiselt. Näiteks liigutakse koostöös selles suunas, et kasutusele võtta ühtne jäätmete liigiti kogumise märgistus. Taanis väljatöötatud süsteemi eeskujuks võttes saame muuta selgemaks ja ühtsemaks ka Baltikumis kasutusel oleva märgistuse. Tänavu käivituski vastav ühisprojekt, milles osalevad nii Eesti, Läti, Leedu, aga ka Soome ning Rootsi. "Ühtsed jäätmemärgistused Baltikumis, Skandinaavias ning miks mitte üle kogu Euroopa Liidu annaks hoogu jäätmete liigiti kogumisele. Inimestel oleks märksa lihtsam orienteeruda, kui kõikjal kasutataks ühesuguseid selgeid ja mõistetavaid juhised - näiteks värvi- ja pildikeelt - jäätmete liigiti kogumiseks," märkis Mölder.

Pandipakendisüsteem toimib Euroopas juba mitmes riigis ning on hoogu võtmas ka laiemalt. Eestis rakendatakse pandipakendisüsteemi 2005. aastast ja oleme oma edukusega silma paistnud kogu maailmas. Kolm aastat tagasi tõstatas Eesti ühise pandipakendi loomise idee, millega Läti nõustus. Lätis plaanitakse analoogset süsteemi rakendada 2022. aasta veebruarist. Tänavu alanud kahepoolse koostööprojekti raames saab Eesti jagada oma edulugu Lätiga, samuti korraldatakse erinevaid teadlikkuse tõstmise üritusi ning selgitatakse, milliseid samme on vajalik teha piiriüleselt toimiva pandisüsteemi loomiseks.

Lisaks on kohtumise päevakorras infovahetus elektriautode toetuse plaanide ja Astravetsi tuumajaama kohta. Mölderi sõnul jätkab Eesti toetusmeedet vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks ning edaspidi on plaan seda teha varasemaga võrreldes suuremas mahus. "Ostutoetusega anname riigipoolse tõuke üleminekuks säästvamale liikuvusele ning transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, sest praegu on hind peamine elektrisõidukite turu kasvu piirav tegur võrreldes sisepõlemismootoriga alternatiiviga," sõnas keskkonnaminister.

Astravetsi tuumajaamal ja elektriimpordil kolmandatest riikidest peatutakse kohtumisel Leedu keskkonnaministri eestvõttel. Mainitud tuumaelektrijaam koguvõimsusega 2400 MW, mille esimene reaktor käivitati 2020. a novembris ning teine alustab tööd 2022. aastal, asub Vilniusest vaid 50 km kaugusel.

Kohtumisestl osalejatele tutvustab Tartu linnavalitsus ka Tartu kliimakava ja linna eesmärke selles valdkonnas, peatudes muuhulgas liikuvusel, renoveerimisel ja taastuvenergial. Arutelule järgneb kell 12.30 külastus Paranduskeldrisse, kus ministrid osalevad töötoas Prahist loovaks.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade