Koja pöördumine maaeluministri poole: Piimasektori kestlikkus vajab tõsist tähelepanu
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 7. septembril maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles märgitakse, et tootmiskulude tõus ja madalad piimahinnad on tekitanud piimatootjates ebakindlust. Piimandusel ja loomakasvatusel on ka tulevikus Eesti põllumajanduses oluline roll, mistõttu on vaja meetmeid, et Eesti piimakarja arvukuse vähenemine peatada.
Eesti piimakari on tootlikkust arvestades täna Euroopa tipus, kuid meie pikkade traditsioonidega piimanduse jätkusuutlikkus on küsimärgi all. On selge, et piimatootjate kulud ületavad praegu nende tulusid. Riigi poliitilistest valikutest sõltub suurel määral, kas suudame säilitada piimatootmise praegust taset ning seejuures hoida töökohti ja töötajaid maapiirkonnas. Tuleviku põllumajanduspoliitika peaks kindlustama Eesti piimatootmise majandusliku jätkusuutlikkuse ja looma eeldused vajalike keskkonnainvesteeringute tegemiseks, seisab pöördumises. Pöördumise teksti täismahus leiab EPKK kodulehelt.
Harjumaal piimakarjakasvatusega tegelevas ettevõttes Kuivajõe Farmer 7. septembril toimunud seminaril analüüsiti Eesti piimasektori olukorda ja väljavaateid. Loe lähemalt, mida arvasid sektori olukorrast Eesti piimandussektoris tegutsevad põllumehed, töösturid ja kaupmehed.
Pilleriin Puskar: Piimakarjakasvatusel on oluline osa jätkusuutlikus toidutootmises
Osaühingus Kuivajõe Farmer osaühingus 7. septembril toimunudpiimanduse arutelul, kus teemaks oli Eesti piimandussektori hetkeseis ja jätkusuutlikkus kliimaeesmärkide elluviimisel, sõnas päeva juhtinud Pilleriin Puskar, et eestlase toidulauast olulise osa katavad piimatooted ja seda sõna otseses mõttes sünnist surmani.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar rõhutas, et Eesti on arvestades meie tänast tootlikkust, Euroopa kolme parima hulgas, positsioneerudes juba aastaid teisel kohal, Taani järel. Tootlikkuse eduloole vaatamata on täna piimandus suure surve all, nentis Puskar ja lisas, et seega oleneb piimanduse tulevik suuresti praegu tehtud otsustest ja valikutest kogu tarneahela lõikes.
Kas meie laual on tulevikus kohalik piimatoode, või piim, mille päritolu me ei tea? Kumba piima me eelistaks, tõstatas Pilleriin Puskar küsimuse. Selge on see, et suure enamuse eelistus jääb traditsioonilise toote juurde, mille tarneahela iga osa on võimalik kontrollida.
"Eestis on väga head eeldused edukaks piimatootmiseks, kuid on ka palju uusi nõudeid, mille täitmiseks on vaja üha enam riigi toetust. Eesti põllumaa vajab nii taimekasvatust kui ka loomakasvatust, hoidmaks keskkonda tasakaalus," rõhutas ta veelkord ja tõi välja mõned olulised faktid: piimandus moodustab 28% Eesti põllumajandustoodangu väärtusest, kusjuures sektor maksis 2020. aastal üle 32% põllumajandusettevõtete maksudest. Vaata pikemalt EPKK kodulehelt.
Margus Muld: Rohepööre on ettevõtjale kulu, see tuleb turult tagasi saada
Rohepöördest me taganeda ei saa, see tuleb ja see on paratamatus, sellel on nii häid kui ka halbu külgi. Selge on see, et põllumees on keskkonnast hooliv, muidu ei saaks ta oma tööd teha. Kahjuks aga ei ole nõudeid kehtestades mõeldud, kuidas sektor neid täita suudab.
Agrone OÜ juhatuse liige, Aasta Põllumees 2017 Margus Muld ütles, et midagi ei ole teha, piimatootjate suurim müügiartikkel on piim. 2021. aasta juuli seisuga on Eesti keskmine toorpiima kokkuostuhind ilma käibemaksuta ja transpordikuludeta 308,2 eurot tonni kohta. Jaanuaris oli hind aga lausa 296,6 eurot tonni kohta. Selle hinna juures investeerimiseks ruumi ei jää.
"Eesti keskmine toorpiima kokkuostuhind on ajas langenud ja oleme EL-i keskmisest järjest allapoole vajunud. Aasta 2020 on siin eriti suure languse toonud. Samas tootmissisendite kulu ajas kasvab, näiteks on aastaga söödanisu kallinenud 32%, söödaoder pea 40%, samas piimahind on langenud 6% ja tööjõukulud on kasvanud 33%," selgitas Muld.
Et sellises konjunktuuris ellu jääda, tuleb ise olla edumeelne, kasutada tänapäevast tehnoloogiat ja vaid nii on võimalik efektiivselt majandada. Keskkonnateadlikkusel on siin samuti oma roll. Agrone Grupp mõõdab juba praegu piimatootmise süsiniku jalajälge, rääkis Muld. "Meie grupis on ühe kilogrammi piima tootmise süsiniku jalajälg keskmiselt 0.98 kg CO2. Sellest metaan looma organismist moodustab 42%, ostetud söödad 16%, sõnnikukäitlus 13%, põllu emissioonid (miinus C sidumine) 9%, väetiste tootmine 8%, kütused 7% ja muu 5%. Grupi kogu piimatoodangu jalajälg on 49 052 tonni CO2ekv." Loe pikemalt EPKK kodulehelt.
Tanel Bulitko: Meie kari on maailmatasemel, aga kas sellest piisab?
Piimakarjakasvatajate jätkusuutlikkus praeguses turuolukorras, kus kulud ületavad tulusid ja reservid on kasutatud tootmise moderniseerimiseks, on suure surve all, nentis 7. septembril toimunud piimanduse arutelul Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko.
"Eesti looduslikud tingimused ja võimekus piimatootmiseks on väga head. Kahjuks aga lõpetavad praegu tootmist ka sellised farmid, kus on juba tootmise kaasajastamisse investeeritud. Meie esimesed uued farmid, mis Euroopa Liidu rahastuse toel rajati, saavad peagi kahekümne aastaseks ja on taas sellises olukorras, et nende tööshoidmiseks on vaja investeerida. Tänast toorpiima kokkuostuhinda vaadates, ei ole see aga võimalik," sõnas põllumajanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko.
Ta lisas, et viimastel aastatel on olnud loomakasvatuse vähenemise trend pidevas kasvus, misstõttu karjade arvu vähendamise ruumi meil enam ei ole - rohepöördest lähtuvalt loomakasvatuse vähendamine Eestis oleks aga rumal.
Eksport ja globaalsus on piimanduses hästi oluline märksõna. Et meil üldse midagi eksportida oleks, siis selle aluseks on produktiivne piimakari. Eesti saab siin olla uhke - meie piimatoodang on maailmatasemel. Euroopas oleme me tootlikkuselt teisel kohal Taani järel. Tipus on ka tõuveiste müük, meie loomi müüakse juba üheksateistkümnesse riiki, lisaks tavapärastele riikidele nagu Poola ja Saksamaa, näiteks ka Maltale, Armeeniasse, Usbekistani, Kasahstani, Venemaale ja Itaaliasse.
Kurb on tõsiasi, et me ei suuda täita piimandussektoris võetud eesmärke. "Piimandusstrateegia eesmärk oli suurendada piima kogutoodang 2020. aastaks 1 miljoni tonnini, kahjuks pole see realiseerinud, oleme küll kogutoodangut igal aastal suurendanud, aga eesmärk on veel saavutamata. 2020. aastal toodeti Eestis 847 800 tonni piima," ütles Bulitko ja rõhutas veel, et piimanduses seatud eesmärkide täitmiseks tuleb sektoril ja riigil teha tõsist koostööd. Kui piimakarjakasvatus kuskil lõpetatakse, on vähe tõenäoline, et see taastatakse, oli Bulitko kindel. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.
Koja konverentsid ja seminarid
8. september - Eesti toidu visioonikonverents 2021 "Vastandlikud tunded"
13.-14. oktoober - "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"
13. oktoober - "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"
14. oktoober - Konverents "Maheturg 2021"
14. oktoober - "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"
26. oktoober - Konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"
10. november - "Lihafoorum 2021"
11. november - "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents"
2. detsember - Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
7. detsember - "Teraviljafoorum 2021"
Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.
Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri