14.–15. märtsini oli Soomes Piikkiös Põhjamaade põllumajandusteadlaste assotsiatsiooni seminar «Inimese tervisele kasulikud ained marjades ja väikeviljalistes puuviljades». Seminaril osalesid ka Polli aiandusuuringute keskuse töötajad.

Metsamarjad ja looduslikud puuviljad on Skandinaavia maades populaarsed. Metsamarjade arvestuslik tootlus Põhjamaades on 100 kg elaniku kohta, kuid tarbimine märksa väiksem: Põhja-Soomes 13 kg ja Lõuna-Soomes 8,3 kg aastas. Seminari ettekannetes käsitleti marjade keemilist koostist, orgaaniliste ühendite teisenemist ja selle uurimist, kasulike keemiliste komponentide eraldamist, puhastamist, looduslike analoogide sünteesi võimalust, fenoolsete ühendite biosünteesi. Eraldi sektsioonis räägiti vanadest ja uutest kultuuridest, nende kasutusest tootmises, väärtusest inimtoiduna ja säilitamisest geenipangas.

Polli teadurid rääkisid astelpajust ja söödavast kuslapuust, Soome teadlased sellistest vähe levinud ravimtaimedest nagu bergeenia, ženšenn, ogapaanaks, roosilõhnaline kuldjuur ja maralijuur.

Torkas silma Skandinaavia maade teadurite oskus kavandada ja korraldada suuri uurimisprojekte, kus osaleb kolm või enam teadusasutust.

Seminaril jäi kõlama mõte, et metsamarju ja teisi uusi kultuure tuleks käsitada ka kui arstirohtusid. Neid saab kasutada tõbede ja stressi ennetamiseks või leevendamiseks, kartmata üleannustamist. Püstitatud loosung «Kasuta iga päev sada grammi marju või marjatooteid!» on eesmärgina ilus, ehkki raskesti teostatav.

Toivo Univer, Polli aiandusuuringute keskuse vanemteadur.

Allikas: ajaleht Maaülikool