Viljandi linnavalitsus otsustas katsetada vareste ja hakkide peletamiseks uut moodust, tellides nende pesitsuspuude otsa kurjailmelise kulli kujutised.

Ühe kullipildi paigaldasid töömehed üleeile Laidoneri platsi äärde ja teise maagümnaasiumi lähedale. Kohe pärast esimese plastkulli puulatva kinnitamist tegi paar hakki läheduses mitu tiiru, ent lendas siis minema.

Linnamajandusameti keskkonnakaitse ja haljastuse peaspetsialist Reeme Remmelgas ajas pea kuklasse ja rõõmustas, et äkki röövlinnu kujutis mõjubki.

«Näe, ära nad igatahes lendasid,» lausus ta. «Aga kas sellest ikka tõsiselt abi on, ei tea muidugi öelda. Vaatame, katsetame, siis mõtleme edasi.»

Remmelgas rääkis, et kulli kujutisega oli ta otsustanud proovida pärast seda, kui oli nõu pidanud ornitoloogiaühingu, looduskaitse, Tallinna lennujaama ja keskkonnaministeeriumi asjatundjatega.

«Väidetavalt pidid varesed ja hakid kulli kuju kartma,» ütles ta. «Nojah, inimestele näib see ehk natuke naljakas, aga äkki aitab. Igatahes proovime, mitte ei istu niisama, käed süles.»

Kui kurja kulli kujust haki- ja vareseparvede peletamiseks siiski suurt abi pole, on Remmelgal plaanis proovida järgmisi nõkse.

«Lennujaama spetsialistid soovitasid teatud helklevaid linte, mis tuules lehvides vilinat tekitavad,» lisas ta. «Nii lindid ise kui nende tekitatav heli pidid linde eemale ajama.»

Veega alla

Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor Naima Täär lausus, et suured hakkide ja vareste parved on linlastele läbi aegade peavalu teinud.

«Ilmselt nõnda ka jääb,» nentis ta. «Aga see kullipildi võte tundub huvitav.»

Täär rääkis, et kui ta 1980. aastal looduskaitsesse tööle läks, lasid tuletõrjujad linnupesi veesurvega puu otsast alla. Paraku tehti seda mõnikord liiga hilja, kui lindudel olid juba pojad välja hautud, ja see põhjustas inimestes pahameelt.

Varem keskkonnaametis töötanud, nüüd maavalitsuse palgal olev Tõnis Korts ütles, et pritsimehed uhtsid linnupesi puude otsast alla veel 1990. aastate esimesel poolel.

Seejärel läks tema sõnul moodi puude pügamine, mis ka mõneks ajaks leevendust tõi, sest linnud pidid endale uue koha leidma.

Üks viljandlane meenutas, et korra püüti keskväljakul linde puude otsast peletada öise prožektoritulega, kuid see suurt ei aidanud.

Tartu kogemus

Hakid ja varesed on läbi aegade tüli teinud ka naabermaakonna keskuses Tartus. Sealse linnamajanduse osakonna linnapuhastusteenistuse juhataja Madis Tammeorg ütles, et linnavalitsus saab aeg-ajalt, enamasti kevadel, elanike kaebusi lindude kisa ja väljaheidete pärast.

«Kindlasti oleme huvitatud, mis tulemusi annavad Viljandi kullimärgid,» lausus ta. «Arvan, et see on siiski ajutine lahendus, sest varesed ja hakid on väga kohanemisvõimelised ning ilmselt harjuvad nende märkidega õige pea.»

Tammeoru juttu mööda on Tartus paigaldatud raekoja hoone simsile naeltõkised, et tuvisid eemal hoida. Praegu mõeldakse, kuidas aidata lasteaeda, mille mänguplatsi rikuvad hakkide väljaheited.

Kaugemale tulevikule mõeldes kohtusid Tartu ametnikud just keskkonnateenistuse, ornitoloogiaühingu ning ülikooli zooloogia ja hüdrobioloogia instituudi töötajatega.

«Arutasime, kuidas linnud ja inimesed saaksid rahumeelselt linnas koos elada,» lisas Tammeorg. «Siin paraku ei ole kiireid lahendusi. Plaanis on teha ülikooli teadurite abil uurimistöö, mis annaks vastuseid linnalindudega seotud küsimustele.»