Aias on murulauk (Allium schoenoprasum) söödavatest taimedest üks esimesi, mis oma rohelise nina mullast välja pistab. Paljudel seostub murulauk lapsepõlvega, sest tänapäeval on murulauk väheke unustussejäänud maitsetaim.

Murulaugul on tumerohelised, 15-30 cm pikad kitsad silinderjad lehed. Suvel õitseb väga dekoratiivsete lillakaspunaste õisikutega, kuid on ka mitmes värvivarjundis valgest kuni purpurroosa õievärvuseni sorte. Murulauk on mitmeaastane sibultaim. Paljundada saab seda puhma jagamisel või seemnetega kevadel. Paari-kolme aasta tagant vajavad puhmikud jagamist, et säilitada taimede kasvujõud.

Murulauk kasvab nii päikese käes kui poolvarjus. See on hea taim aiakonteinerisse või rõdukasti. Tihti kasvatatakse lillepeenras ja köögivilja segaistutustes peenraservataimena.

Murulauk on väga hea meetaim. Samal ajal mõjub ta peletavalt taimekahjuritele (maakirbud, täid) ja taimehaigustele (jahukaste, sõstrarooste).

Murulauk sisaldab rohkesti C-vitamiini, mistõttu on eriti väärtuslik köögivili kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks.

Rahvapärimuse järgi on kasutatud murulauku astma ja paistetuse raviks. See hoiab ära veresoonte lupjumist ja soodustab ainevahetust.

Murulauk on hea maitsetaim suppidesse, salatitesse, kastmetesse, võileivamääretesse ja lihtsalt hakituna võileivale. Toitude garneerimiseks kasutatakse peale varte murulaugu õisikuid.

Et murulaugust väärtuslik C-vitamiin kaduma ei läheks, lisatakse murulauk toidule alles serveerimisel.

Murulaugukaste: 2 dl 10%list hapukoort või maitsestamata jogurtit, 1 dl peeneks hakitud murulauku, terake suhkrut, soola, musta pipart ja paprikapulbrit. Segada ained kokku ja maitsestada. Pakkuda koos ahjukartulite, küpsetatud kala või kevade esimese õrnalt grillitud liha lisandiks.