Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri / 25. august 2021 (2021-08-26 08:38:10)

Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri
25. august 2021

Põllumajanduskoda jälgib kasvava murega arenguid Eesti seakasvatussektoris

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 17. augustil maaeluministrile kirja seoses sealihasektori olukorraga. Pöördumises märgitakse, et koda jälgib kasvava murega arenguid Eesti loomakasvatussektoris, kus söödahinnad on kiiresti kasvanud, kuid toodangu turustamise hinnad on püsinud paremal juhul stabiilsed või oluliselt langenud.

Väga keeruliseks on kujunenud olukord Eesti seakasvatussektoris, kus meil on pärast mitu aastat kestnud sügavat kriisi aastatel 2014-2016 niigi raskusi isevarustatuse taseme tagamisega. Möödunud aastal suutsime toota vaid 85% Eestis tarbitavast sealihast.

Paljude Eesti seakasvatajate jaoks on lepingutega referentsmüügihinnaks seatud Saksamaal noteeritud hinnad. Sealiha vabaturu baashind meie seakasvatajate jaoks on viimase aasta jooksul olnud vahemikus 1,19-1,57 eurot/kg, praeguseks on hind langenud tasemele 1,30 eurot/kg. Veel möödunud nädalal oli hinnatasemeks 1,37 eurot/kg.

Sealiha tootmise omahind on siiani olnud sõltuvalt ettevõtte efektiivsusest vahemikus 1,50-1,65 eurot/kg. Tootmise omahinna tase on võrreldav Saksamaa, Soome ja teiste riikide kulutasemega ja meie tootmise efektiivsus suudab rahvusvahelises võrdluses sammu pidada.

Paraku on teravilja hinnad börsil võrreldes möödunud aastaga kasvanud juba 40-50%. Eelmisel aastal samal ajal maksis söödavili ca 150 eurot/t, praegu aga juba ca 220-230 eurot/t.

Kui teravilja ja sööda hind tõuseb 15-20%, kasvab sealihatootmise omahind vähemalt 10% ehk umbes tasemele 1,80 eurot/kg. Kui aga teravilja hinnatõus jääb praegusele tasemele, siis kujunevad tootmiskulud veelgi kõrgemaks. Eelnevast nähtub, et paljud seakasvatajad, kelle sissetulekud sõltuvad vabaturu hinnast, on sattunud väga keerulisse olukorda. Vähemalt 25-30% sealiha müügihinnast on praeguste liha ja sööda turuhindade juures puhas kahjum.

Sealiha hinna kasvu perspektiive on keeruline hinnata, kuid ekspertide hinnangul võib hinnatõus toimuda alles poole aasta pärast või hiljemgi. Viimaste aastate positiivsed arengud Eesti seakasvatuses on praeguseks juba peatunud. Kui pärast 2014-2016 sügavat kriisi pöördus sigade arvukus taas tõusule, siis viimastel kuudel on sigade arv taas kahanema hakanud. Kui möödunud aasta lõpuks oli sigade arv Statistikaameti andmetel kasvanud 316 800 peani, siis selle aasta juuni lõpu seisuga peetakse Eestis 306 900 siga.

Põllumajanduskoda palub Maaeluministeeriumil Eesti sealihatootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks olukorda tõsiselt analüüsida ja rakendada vajalikke meetmeid keerulises seisus ettevõtete olukorra leevendamiseks. Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtus 24. augustil maaeluminister Urmas Kruusega, et otsida lahendusi tekkinud olukorrale.
Loe pikemalt EPKK kodulehelt.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab 25. aastapäeva

Homme, 26. augustil tähistab Eesti suurim põllumajandus-,toidutööstuste, maa- ja metsamajanduse ettevõtjaid ühendav organisatsioon Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Viljandi teatris Ugala oma 25. tegevusaastat. Veerandsajandi jooksul on põllumajanduskoda, millel on otseliikmete ja läbi liikmesorganisatsioonide üle 7000 liikme, aktiivselt osalenud põllu- ja maamajanduse jaoks soodsa ettevõtluskliima kujundamisel ning kaitsnud liikmete huve nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Aastapäevaks ilmuvas raamatus arutlevad koja nõukogu esimees Sivar Irval ning juhatuse liikmed Roomet Sõrmus ja Meeli Lindsaar koja edasiste arengute üle. Loe pikemalt EPKK kodulehelt.


Eesti piimatootjad valmistuvad agaralt rohepöördeks: lehma pidamine päästab planeedi!

19. augustil Tartus toimunud Dimediumi 25. juubelisümpoosionil vaagiti Eesti piimanduse hetkeseisu ja tulevikuarenguid. Arutelus osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmed Sivar Irval (Dimedium), Margus Muld (Agrone Grupp) ja Jaanus Murakas (E-Piim), aga ka Kõljala POÜ juht Tõnu Post, COOP Eesti juht Alo Ivask ja Eesti Maaülikooli dotsent Marko Kass. Arutelu juhtis Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk. Arutelu kokkuvõtte täismahus leiab EPKK kodulehelt.

Vestlusringi esimeses osas analüüsiti piimanduse hetkeseisu nii tootmise, tööstuse, kaubanduse kui teaduse perspektiividest lähtuvalt. Piimatootmise tulevikku vaagides tõi Aasta Põllumees Margus Muld välja, et tarbijad tunnevad üha rohkem huvi piimatootmise keskkonnamõjude vastu. Eesti piimatootjad on seda teadvustanud ja tegelevad päris tõsiselt kliimateemadega. "Põhjamaades juba letil CO2 neutraalsed piimad, mille hind 20-40 senti kõrgem. See on tuleviku teema, kuidas heidet vähendada. Agrone on tootmise heitmed ja CO2 jalajälje ära kaardistanud. Lehma heidet nulli viia pole võimalik, küll aga aitavad tehnoloogiad süsinikuneutraalsust saavutada süsiniku sidumise kaudu," sõnas Muld. Tema sõnul jälgivad pangad väga täpselt, kuhu nad raha paigutavad ning meie pankadele põllumajanduse rohesuund meeldib. See on aidanud laenuintresse soodsamaks viia.

Saaremaa suurim piimatootja Tõnu Post tõi tulevikku vaadates esile energiatootmise teema. "Oleme harjunud nägema lehma kui piimaandjat, kuid üha rohkem muutub ta energiaandjaks. Metaan kogutakse kokku, sellest sünnib bioenergia," rõhutas Post.

Sivar Irvali hinnangul võetakse piim kui väärtuslik tooraine tulevikus rohkem pulkadeks lahti ja neid komponente kasutatakse uute toodete arendamisel. "Igale tarbijale - beebile, raugale, sportlasele - sünnib oma toode, mis loob väärtust," arvas ta. Tema sõnul jääb küsimuseks, kas sellest täiendavast väärtusest saab osa ka farmer. "Koostöö on tähtis, et raha jaguneks väärtusahelas õiglaselt," rõhutas põllumajanduskoja nõukogu esimees. Temaga nõustus ka Alo Ivask: "Füüsilises mõttes on toidutarneahel muutunud kiiremaks, aga vajame suure mat üksteisemõistmist ja ahela paremat sidusust vaimses mõttes."

Irvali sõnul on aga paratamatu, et kuigi tarbija tahab küll rohkem teada toote päritolu, siis 8 miljardile inimesele lokaalset toodet toota ei saa. Osad tarbijad hakkavad sööma paremat toitu, kuid seda luksust ei jagu kõigile.

Jaanus Muraka hinnangul hakkab rohepööre kiirendama muutuseid piimatootmise geograafias. "Tootmine hakkab vähenema suurtes tootmismaades Hollandis ja Saksamaal, mis võib anda positiivse hinnatõuke. 1-2% vähenemist võib anda 10% hinnatõusu. Rohepööre tuleb endale selgeks mõelda ja see on meie piirkonnale võimalus mitte probleem," oli E-Piima juht optimistlik.

Tarbimissuundumusi analüüsides tõi Alo Ivask välja andmete esitlemise tarbijatele. Eeskujuna tõi ta välja Rootsi COOPi poolt arendatud mobiilirakenduse, mis näitab tarbijale, kuidas toit on toodetud. Tarbija saab sealt infot loomade heaolu, pestitsiidide kasutamise ja teiste oluliste tootmistingimuste kohta. "See mõjutab ka sortimenti poes. Toitumine muutub personaalsemaks ja ka siin on andmetel oluline roll. Teadlikkus toote headusest, puhtusest ja individuaalsest sobivusest on märksõnaks," rõhutas Ivask.

Maaülikooli dotsent Marko Kass tõi esile kohaliku tootmisahela head küljed. "Kui meie tootmise ahel on võimalikult kohalik, siis see on juba keskkonnasõbralik," ütles ta. Tulevikku vaadates tõi ta esile veelgi suurema tähelepanu vajaduse söödale ja tootmisele, millel on oluline roll ka kasvuhoonegaaside vähendamisel. "Lehmade poolt välja röhitsetud metaan väljendab sööda seeduvust - lahendus on hea kvaliteediga silo. Tulevikku vaadates ei saa mööda ka ülikooli ja tootjate koostööst." Piim on tema sõnul siin planeedil kõige täisväärtuslikum toiduaine ning julgelt võib öelda, et lehma pidamine päästab planeedi! Arutelus osalejad nõustusid, et tulevikus võiksimegi piimatootmisest positiivsemas võtmes rääkida.

Eesti toidu visioonikonverents tulekul

8. septembril toimub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Eesti toidu visioonikonverents, millel käsitletakse ühiskonnas aktuaalseid toiduteemasid, mis sageli tekitavad vastandumist, panevad kulmu kergitama või imestusest ahhetama. Konverents toimub virtuaalselt videoülekande vahendusel. Konverentsil tulevad esitamisele lühikesed videoklipid ning valdkonna ekspertide ettekanded vaheldumisi vestlusringiga, kus osalejad käsitletud teemade üle arutavad. Lisainfo ja registreerimine EPKK kodulehel.

Koja konverentsid ja seminarid

3. september - Infopäev "Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse"
8. september - Eesti toidu visioonikonverents 2021 "Vastandlikud tunded"
13.-14. oktoober - "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"
13. oktoober - "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"
14. oktoober - Konverents "Maheturg 2021"
14. oktoober - "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"
26. oktoober - Konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"
10. november - "Lihafoorum 2021"
11. november - "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents"
2. detsember - Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
7. detsember - "Teraviljafoorum 2021"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Allikas: EPKK uudiskiri

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.