Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab 25. aastapäeva
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tähistab 26. augustil Viljandi teatris Ugala koja loomise 25. aastapäeva. Tähtpäevaks ilmuvas raamatus heidetakse pilk koja senisele tegevusele ja arutletakse nii organisatsiooni kui Eesti põllumajandus- ja toidusektori tuleviku üle. Raamatu esimeses peatükis on Heli Lehtsaar-Karma kirja pannud koja asutamise loo. Toonast aega meenutavad asutamise juures olnud Olev Saveli, Ants Käärma, Aavo Mölder ja koja esimene juht Märt Viileberg.
Öeldakse, et iga algus on raske. Eriti peab see ütlemine paika siis, kui uus peab alguse saama oludes, mil ühiskonnas toimuvad pöördelised muutused. Just sellisel ajal, taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ülesehitamise ja arvukate reformide elluviimise tuules sündis Maarjamaa põllumeeste ja toidutootjate esindusorganisatsioon- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Loe koja asutamise kohta pikemalt EPKK kodulehelt
ELi eesmärgid viivad kohaliku põllumajandustootmise vähenemiseni
ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) 29. juulil avaldatud aruandes hinnatakse ÜPP reformi ning "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegia nelja arvulise eesmärgi rakendamise mõju Euroopa Liidu põllumajandusele. Analüüsis modelleeritakse ohtlikumate pestitsiidide kasutamise 50% vähendamise, toitainete kao 50% vähendamise, mahepõllumajandusmaa osakaalu 25%-ni suurendamise ja maastikuelementide osakaalu 10%-ni suurendamise mõjusid põllumajandusele.
Analüüsi kohaselt väheneb ELi teraviljatoodang 2030. aastaks 15%. Teravilja tootjahind tõotab kasvada ca 8% ja õlikultuuride tootjahind üle 10%. Teraviljatootjate sissetulekud vähenevad aga saagikuse suure languse tõttu koguni 26%. Köögivilja ja püsikultuuride saak väheneb 12%, kuigi nende kultuuride kasvupind jääb samaks. Mõju köögiviljasektorile on väiksem, 15% hinnatõus peaaegu tasakaalustab saagi languse mõju.
Teadlaste hinnangul väheneb 14% ka ELi lihatoodang ja 10% piimatoodang. Lihahinnad tõuseksid, kuna loomade arv väheneb, samal ajal kui nõudlus püsib. Sealiha tootjahinnad võivad suureneda üle 40%, veiseliha müügihind aga ligi 25%. Üle 15% kasvavad ka linnu-ja lambaliha tootjahinnad. Sektorite lõikes tõotavad tootjate sissetulekud väheneda teravilja, õlikultuuride, linnuliha ja piima sektorites, oluliselt peaks tulud kasvama aga seakasvatuses ja mõnevõrra ka veise- ning köögiviljakasvatuses.
ELi põllumajandustootjate katusorganisatsioon Copa-Cogeca vastas Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandele terava kriitikaga. Copa-Cogeca hinnangul püüab Euroopa Komisjon varjata piinlikku aruannet, mis avaldati puhkuste ajal, ilma eelneva etteteatamise ja korraliku kommunikatsioonita.
Strateegiate mõjul väheneb ELi tootmismaht, keskkonnakahjud viiakse üle kolmandatesse riikidesse: Olenemata stsenaariumidest on nende strateegiate mõju ELi tootmisvõimsuse ja põllumajandustootjate sissetulekute enneolematu vähenemine. Muutused tootmises vähendaksid teravilja, sealiha ja linnuliha netoeksporti ning suurendaksid ELi kaubandusbilansi puudujääki õliseemnete, puu- ja köögivilja, veiseliha ning lamba-ja kitseliha osas.
Copa-Cogeca arvates on kõige olulisem aspekt see, et kuigi aruandest nähtub, et "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegiad koos uue ÜPP-ga võivad aidata 2030. aastaks vähendada põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid 28,4%, asendatakse kõigi stsenaariumide puhul üle poole eeldatavast heite vähendamisest samaväärsete heitkoguste suurenemisega kolmandates riikides.
Loe pikemat kokkuvõtet ja aruannet EPKK kodulehel
Põllumajanduskoda: Enamuse põllumeeste jaoks on toetuste suur langus probleemiks
EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus väljendas 10. augustil Maaeluministeeriumis toimunud ÜPP 2023-2027 strateegiakava kohtumisel muret põllumajanduse otsetoetuste suure languse pärast uuel perioodil. Samuti tuleks üle vaadata ka ümberjaotava toetuse maksmise põhimõtted ja esimese samba otsetoetuste raames terviklikumalt läheneda väiketootjate toetamisele.
Põllumajanduskoja hinnangul tuleks korraldada tõsisem arutelu, kuidas erinevad toetusmeetmed koosmõjus hakkavad mõjutama erinevate tootmissuundade ettevõtjate majanduslikku olukorda. Praeguse seisuga kavandab Maaeluministeerium ökokavade rakendamiseks eraldada ligi 30% otsetoetuste mahust, samas ELi baasnõue on 25%. Seejuures on esimese samba ökokavade raames plaanis rakendada kahte suhteliselt suure eelarvega keskkonnameedet - keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajanduse pindalatoetuste meedet - mida eelmisel perioodil rahastati maaelu arengukava vahenditest. See paneb põllumajandustootjate toetuste taseme uuel perioodil tõsise surve alla.
Ümberjaotava toetuse puhul pole ELi alusmääruses täpselt sätestatud väikese- ja keskmise suurusega ettevõtte mõiste, mis peaks andma ruumi meetme kohandamiseks Eesti oludele paremini vastavaks. Praeguses eelnõus kasutatakse keskmise tootja määratlemiseks taotletava pinna aritmeetilist keskmist (66 ha), kuid keskmise suuruse määratlemisel saaks lähtuda nt FADN andmebaasi majanduslikest andmetest. Samuti on väiketootjate toetamisel oluliselt mõistlikum kasutada võimalusi seotud toetuste maksmisel. Koja juht viitas oma sõnavõtus ka Läti kavale, kus ümberjaotava toetuse ülempiirina on kõne all 150 hektarit, kuigi põllumajanduslike majapidamiste kasutuses oleva pinna aritmeetiline keskmine on Eestist palju madalam.
Sõrmus tõi murena välja ka meetmete killustatuse, mis lisab halduskoormust nii riigile kui ettevõtjatele. Näiteks võiks kaaluda karjatatava püsirohumaa meetme asemel seotud ammlehmatoetuste suurendamist ja mahepõllumajanduse meetmes püsirohumaa toetusmäära tõstmist, mis vähendaks halduskoormust ja muudaks nii tava- kui maheveiste toetamise palju selgemaks. Praeguse seisuga tundub, et Maaeluministeerium pole arvestanud ka koja ettepanekuid seotud ammlehma ning ute- ja kitsetoetuse karja suurusele kehtestatavate piirmäärade tõstmiseks.
Põllumajanduskoja hinnangul on positiivne, et võrreldes algsete kavadega on uues ÜPP strateegiakava eelnõus suurendatud mahetoetusi. Samas on vähenenud tavatootjatele keskkonnasõbraliku majandamise meetme baastoetuse määr. "Arvestades üldiseid suundumusi ja ühiskonna ootust rohepöörde elluviimiseks, on väga oluline tagada keskkonnameetmete reaalne kättesaadavus ka tavapõllumajanduses. Samuti peavad toetusmäärad olema piisavalt motiveerivad keskkonnasõbralike praktikate rakendamiseks. Vastasel korral on vähenevate otsetoetuste tingimustes üha suurem surve tootmisintensiivsuse tõstmiseks, et ettevõtet majanduslikult vee peal hoida," rõhutas Sõrmus. Koja hinnangul vajab täiendavat analüüsi ministeeriumi kava vähendada keskkonnasõbraliku majandamise baastoetuse määra ja selle arvelt suures mahus finantseerida glüfosaadi mittekasutamise lisatoetust.
Loe koja seisukohtade kohta lisaks EPKK kodulehelt.
Koja konverentsid ja seminarid
3. september - Infopäev "Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse"
8. september - "Eesti toidu visioonikonverents"
13.-14. oktoober - "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"
13. oktoober - "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"
14. oktoober - Konverents "Maheturg 2021"
14. oktoober - "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"
26. oktoober - Konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"
10. november - "Lihafoorum 2021"
11. november - "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents"
2. detsember - Metsanduse riiklik infopäev Haapsalus
7. detsember - "Teraviljafoorum 2021"
Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.
Allikas: EPKK uudiskiri
