Märtsi algul kogunesid maaülikoolis viinamarjahuvilised: taimede ja marjade uurijad, kasvatajad, istikute tootjad, kollektsionäärid ja veinitootjad. Koos arutati seda, mida, kellele ja kuidas toota. Viinamarjade puhul on vaja kõigepealt otsustada, kas toota veini- või lauamarja. Sellest sõltub suurel määral sordivalik ja kasvatustehnoloogia.
Seniste kogemuste põhjal saab lauamarja kasvuhoonest, kuid veinimarjaks sobivad sordid kasvavad ka avamaal. Arutelust selgus, et Eestis arendatakse mõlemaid suundi. Kuna meie poodides on suur valik veine ja viinamarjadki kogu aasta saadaval, võib tekkida küsimus, miks neid veel ise kasvatada ja veini toota.
Koosolekul leiti mitu head põhjust. Esimeseks põhjuseks on see, et ainult Põhjamaades saab kasvatada kemikaalidest puhast tervislikku marja. Eestis kasvatamiseks sobivad sordid on viinapuu eri liikide hübriidid, seega haiguskindlamad. Lõuna pool kasutatakse palju pestitsiide ja seetõttu on marjades, mahlas ja muidugi ka veinides kahjulike jääkainete hulk küllalt suur. Oma viinamarju peaks meil olema võimalik saada sügisel kolm kuud.
Viinamarjakasvatus on omamoodi põhjamaine eksootika. Eestis on üsna levinud taluturism. Puhketalude pidajail oleks atraktiivne rajada ka väike viinamarjaistandik. Pakuks ju turistidele väga suurt elamust oma käega marju korjata. Seejuures pole oluline, et maitse ei sarnane levinud ja tuntud sortidega! Atraktiivsed oleksid ka oma talu mahl ja vein.
Põhjanaabritel soomlastel on marjaveini tootmine taludes väga laialt levinud. Nii leidsidki meie viinamarjaaktivistid, et tulevikku on just oma talus ja selle ümbruses kasvatatud viinamarjadest taluveini tootmisel. Ise kasvatan, ise teen ja ise ka müün! Sellegipoolest ei maksa arvata, et mõne aasta pärast võime poodidest leida Eesti veini ja marju. Viinamari jääb Eestis ikkagi nišitooteks ja tootja seisukohast lisategevusalaks. Selge on aga see, et viinamarjakasvatus võib saada maal üsna tulusaks tegevusharuks.
Muide, Lätis saab tootja ka viinamarjaistandike rajamisel rahalist toetust. Ühise arutelu tulemusel leidsid koosolekust osavõtjad, et selle huvitava tegevuse arendamiseks on tarvis ühineda. Koostöös on vaja alustada ulatuslikumat teadustööd, katsetamaks kasvatustehnoloogiaid ja leidmaks vastupidavamaid sorte. Teadlastel tuleb koos tootjatega nõustada huvilisi, samuti teavitada tarbijaid Eesti marja, mahla ja veini väärtusest.
Kadri Karp, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor.
Allikas: ajaleht Maaülikool 29.03.2007 |
