"Sel aastal on vett nii vähe ja see annab loodusele hoopis teise näo," ütles Peipsi ääres Vilusi külas elav Kristel Vilbaste tänavuse kevade eripäraks. "Eelmise aasta suvi oli ju kuiv ja seetõttu on loodus kuivamaiguline, isegi kasemahla tuleb suhteliselt vähe. Peipsi ääres on näha, et vesi on tavapärasega võrreldes ikka nii kaugel."

Taimed ja putukad ärkasid tänavu tavatult vara; mesilased kasutavad ära selle kasina valiku, mida õitemaailmal neile praegu pakkuda on. Kevad on varajane küll – loodus on kuu aega tavalisest ees –, aga kuldnokki on hirmus vähe. "Lindudel on populatsioonilained, kuldnokkadel on päris pikalt juba langusaeg," on Vilbaste täheldanud. "Eelmisel aastal panime pesakasti üles, aga kuidagi ei taha kuldnokk sinna elama tulla."
 

Lindude järgi vaadates kevad nii väga varajane ei olegi, mõned linnud tulid koguni tavapärasest hiljem. Taimed ja putukad ärkasid aga küll tavatult vara.

"Sipelgad on hästi aktiivsed ja putukaid on väga aktiivselt lendamas näha, lepatriinudest on meil lausa uputus," kõneles Vilbaste. "Mesilased talvitusid meil väga hästi ja lendavad juba ringi. Meie siin läheme aeda tavaliselt mai alguses, aga praegu on kasvuhoones juba redised üles tõusnud, talisibul on üleval, paiseleht õitseb ja teeme juba aiatöid – Peipsi ääres on see ikka väga tavatu."

Küllap kuivuse tõttu on mullast nina välja pistnud esimesed hapuoblikalehed purpurpunased – varasemast mäletab Kristel Vilbaste neid algusest saati ikka rohelistena.

Vihmaussid, kes endast tükk aega märku ei andnud – kas siis kuiva pärast või külma maa tõttu sügavamale pelgu pugenuna –, on nüüd ometi tegutsema hakanud ja maapinnale väiksed mügarikud üles ajanud.

Maasikatel on aga suured rohelised õiepungad – küllap veel enne lume tulekut arenenud ja lume all talvitunud. Mine tea, ehk lähevad lahtigi.

Suurt lund Kristel Vilbaste enam sel kevadel maha sadavat ei usu. Nii et lumelabidas on selles peres silma alt ära pandud ja reha peamiseks tööriistaks tunnistatud.

Allikas: ajaleht Põhjarannik, 05.04.2007, Külli Kriis.