Kümme protsenti Eesti elanikkonnast vaevleb kevadel õietolmuallergia käes, millega kaasneb nohune nina, kipitavad ja punetavad silmad, köha ning punetav ja sügelev lööve.

Allergialiidu esindaja Maie Jürisson kirjutab allergialiidu kodulehel, et märtsist maini on puude õitsemise aeg.

Õietolmuallergia avaldub peamiselt pollinoosiga (nohu, köha, silmade kipitus, lööve), mille peapõhjustajad on sarapuu–, lepa– ja kasetolm.

Varajase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpul. Kask õitseb mais. Mai lõpul lisandub tamme ja võilille õietolm.
 

Allergikut häirib tänavatolm

Tänavune kevad saabus Maie Jürissoni ütlust mööda vara ja puude õietolmu tuvastati õhus märtsi esimeses dekaadis.

Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis on õhus rohkem õietolmu.

Jürisson kirjutab, et õietolmuallergia puhul võivad allergilisi vaevusi põhjustada ka toiduained. Seda nimetatakse ristallergiaks.

Ristallergia põhjus on teatav sugulus ehk sarnasus õietolmude ja toiduainete ehitusega.

Ristallergia ilming on, kui õietolmuallergiaga inimesed ei saa süüa näiteks pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandeid, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid, kasemahla ega maitsetaimi (kaneel, köömned, piprad, sinep, ingver, korkum, koriander).

Probleeme võib tulla ka igapäevase kartuliga. Nende söömisel tekib sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Õitsemise ajal raskendab nende toitude söömine kindlasti põhihaigust.

Järvamaa allergia– ja astmaseltsi juhatuse esimees Maie Mägi soovitas suhtuda allergiasse tõsiselt, sest tagajärjed võivad olla ettearvamatud.

Allergia võib põhjustada bronhiaalastmat, mõjub südamele, neerudele, tekivad peavalud, iiveldus.

Mägi sõnas, et praegu on allergikule raske aeg, teda häirib eriti tolm, mida on Paides liiga palju.

Mägi lisas, et ka lepaurvade õietolm võib paljudele muret teha. Mägi kasutab samuti allergiarohtusid. Tunde teevad paremaks ka saialilletee ja meliss.

Lisaks rohtudele leiab leevendust teest

Kevadel on kasuks värske maitseroheline, idandid, maitseainetest piparmünt, basiilik, till, loorber ja rosmariin. Samuti on head nõges, võilill, nurmenukk, naat.

Mägi rõhutas, et allergiakahtluse korral peab kindlasti minema arsti juurde, sest allergia ei kao, vaid mitte ravides süveneb.

Küsimuste korral soovitas Mägi tulla ka enda juurde Paidesse Järvamaa puuetega inimeste kotta. Järvamaa allergia– ja astmaselts korraldab puuetega inimeste kojas teabepäevi, järgmine on koos südamehaigete ühinguga tulemas 13. aprillil kell 11.

KUIDAS ELADA ALLERGIAGA (www.allergialiit.ee):