Metsanduskool korraldas üldhariduskoolide õpilastele keskkonnateemaliste uurimistööde konkursi…

Luua Metsanduskool korraldas käesoleva aasta kevadel (jaanuarist märtsini) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel üldhariduskoolide õpilastele keskkonnateemaliste uurimistööde konkursi. Oma uurimistöös võisid õpilased käsitleda koduümbruse vaatamisväärsusi, huvitavaid liike, kooslusi ja matkaradasid või hoopis hinnata oma kodukoha keskkonnaseisundit.

Konkursile saadeti 22 tööd, millest viis olid teistest tunduvalt paremad ja sellest viisikust omakorda kolm tööd Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste koostatud. Konkursi võitjaks tunnistas žürii Tauri Tuimetsa Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11.b klassist. Tauri uuris oma töös Jõgeva vee karedust nii kesklinnas Pedja jõe ääres kui ka jõest kaugemal voore harjal ja nõlval asuvates salvkaevudes. Töös püstitati hüpotees, et Pedja jõe äärsete salvkaevude vette jõuab sademevesi kiiremini imbuda ja seetõttu peaks seal vee karedus väiksem olema kui jõest kaugemal asuvates kaevudes, kus vee kokkupuuteaeg karedust põhjustavate kivimitega on pikem.

Vee karedus jaguneb mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Vee mööduva kareduse määramiseks kasutas Tauri Tuimets soolhappega tiitrimist; vee üldkareduse määramiseks aga kompleksonomeetrilist tiitrimist triloon-B lahusega. Veeproovid võeti kaevudest, mis asusid Kalda, Roosi, Kesk, Suurel ja Puiestee tänaval. Mõõtmistest selgus, et Puiestee ja Suure tänava kaevude vesi oligi karedam kesklinna lähedal olevate kaevude veest. Kuid kõik Jõgeva linna salvkaevude vee tarbijad peaksid teadma, et vesi on kare ja see põhjustab keedunõudele ning pesumasinate ja boilerite küttekehadele katlakivi teket ning lühendab nende seadmete eluiga. Järelikult on soovitav kasutada katlakivi teket vähendavaid vahendeid.

Tauri Tuimetsa uurimistöö on praktilise väärtusega nii Jõgeva linna vee tarbijatele kui ka Taurile endale. Oma töös sai Tauri keemiatundides õpitud teoreetilisi teadmisi otseselt igapäevaelu nähtuste uurimiseks ja selgitamiseks kasutada. Tauri Tuimetsa uurimistööd juhendas Jõgeva Ühisgümnaasiumi keemia õpetaja Neeme Katt.

Teise koha sai uurimistööde konkursil samuti Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11.b klassi õpilane Argo Rossner, kes oma töös uuris Kurista küla puurkaevu vee rauasisaldust. Huvi pakkus küsimus, kas liigne rauasisaldus on põhjustatud ainult kasutatavast põhjaveekihist (vee võtmise sügavusest) või on oma osa ka torustiku kvaliteedil? Tarbevee rauasisalduse välja selgitamiseks võeti veeproove torustiku erinevatest osadest, vee rauasisaldus määrati kolorimeetrilisel analüüsil. Uurimistöö tulemusena selgus, et rauasisaldus puurkaevust kaugemal torustiku osas on suurem kui puurkaevu vahetus läheduses, kuid kuna tulemused varieerusid suhteliselt laialt, siis võib oletada, et Kurista vee suur rauasisaldus on suure tõenäosusega tingitud just torustiku amortiseerumisest. Tervisekaitseinspektsioon on väljastanud Kurista külale veeteenust pakkuvale firmale Kuremaa Enveko AS joogivee müümisloa nr 27 (kehtivus 03.06.2005 – 03.06.2008), mille kohaselt on rauasisaldus vees nõuetele mittevastav (2 mg/L), kuid tervisele ohutu. Argo Rossneri katsete ja analüüsi tulemusel võib öelda, et Kurista küla vee rauasisaldus jäi alla eriloaga taotletud normi. Kuid Kurista puurkaevu vee tarbijatele tuleks soovitada rauaeraldusfiltrite kasutamist ning veetorustiku väljavahetamist.

Kolmanda koha vääriliseks hindas Luua Metsanduskooli õpetajatest koosnenud konkursižürii Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi 11.a klassi õpilase Maili Lehtpuu uurimuse "Tehiskeskkonna taimestiku ühised jooned”. Maili uuris oma töös nelja Ida-Virumaal asuva aheraine- ja poolkoksimäe taimestikku ning püüdis välja selgitada, millised taimed kasvavad erinevas taimekoosluse arengujärgus olevatel tehisobjektidel ning kuidas mõjutavad taimede kasvu aherainemägede pinnase toitainesisaldus, niiskusrežiim ja valgusolud.

Neljanda koha sai konkursil Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11.b klassi õpilane Liina Sobak (juhendaja Silja Võsaste). Liina uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid mikroobe võib leida Jõgeva Ühisgümnaasiumi kooliruumide õhust ning milliste ruumide õhus on rohkem mikroobe. Töö tulemusena selgus, et kõigis uuritud kooli ruumides võib mikroobide arvukuse järgi hinnata õhu puhtuse kas rahuldavaks või isegi puhtaks. Meeles tuleb pidada, et ruumide tuulutamine ja puhastamine vähendavad tunduvalt mikroobide arvu õhus.

Viienda koha pälvisid konkursil kaks Roosna-Alliku Põhikooli 7. klassi tüdrukut Mari-Liis Rohusaar ja Ave Kaljurand, kes uurisid oma kodukoha allikate kaitset; seda, mis neid allikaid ohustab ja mida tehakse lähiajal Roosna-Alliku maastikukaitsealal allikate kaitseks ja tutvustamiseks.

Kõik uurimistöid koostanud õpilased said konkursil osalemise eest väikesed meened matkatarvete või raamatute näol ja olid kutsutud 20.-23. märtsini Luua Metsanduskoolis toimunud looduslaagrisse. Looduslaagris meeldis õpilastele kõige enam jääger Vahur Sepa poolt läbi viidud viktoriin Eesti imetajatest. Viktoriinis pidid lapsed loomi ära tundma nahkade, koljude, sarvede, tegutsemisjälgede ja ekskrementide järgi. Väga meeldis videotreening, kus esineja pidi kaaslastele tutvustama mõnd loodusobjekti. Õpilastele meeldisid ka retked Luua Metsanduskooli õpperajal koos kevadise linnulaulu kuulamise ja tundmaõppimisega.

Looduslaagris juhendasid lapsi Luua Metsanduskooli õpetajad Vello Keppart, Aino Mölder, Reet Miil, Erle Männiste, Lauri Toim ja Evelin Saarva.

Looduslaagrile tuleb jätk juunis, siis asume õppima puid, põõsaid, rohttaimi, samblaid-samblikke, tigusid, putukaid, kahepaikseid ja imetajaid. Laagri ajal teeme ka väljasõidu Loode-Eestisse, kus uurime paljandeid, kivimeid ja kivistisi.

Allikas: ajaleht Vooremaa 31.03.2007, Evelin Saarva, Luua Metsanduskooli õpetaja ja projektijuht.