28. juunil Luksemburgis toimunud ELi põllumajandusministrite kohtumisel kiideti heaks mõni päev varem Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga saavutatud esialgne kokkulepe ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) põhiküsimustes aastateks 2023-2027. Sellest kokkuleppest lähtuvalt on Eestis võimalik viie aasta jooksul kasutada ca ühe miljardi euro ulatuses põllumajanduse otsetoetusi ja ca 643 miljoni euro mahus meetmeid maaelupoliitika elluviimiseks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul arvestab ÜPP kokkulepe põllumajanduse baastoetuste nõuete osas üldjoontes Eesti põllumajanduse looduslike eripäradega, kuid paljudes küsimustes saabub selgus alles siseriikliku ÜPP strateegiakava heakskiitmise protsessi käigus.

Kokkuleppe üheks elemendiks on soov senisest enam toetada väiksemaid põllumajanduslikke majapidamisi - kuigi selle eesmärgi saavutamiseks annab kokkulepe liikmesriikidele teatud paindlikkuse, siis on suur oht, et etteantud reeglid ei võimalda väiketootjate toetamisel mõistlikult arvestada Eesti põllumajanduse struktuuri iseärasustega. Eelmise aasta põllumajandusloenduse andmetel toodavad vaid 20% Eesti põllumajandusettevõtetest 90% meie põllumajanduse kogutoodangust.

"Vajame hädasti selgust ÜPP 2023-2027 reeglite osas, mis võimaldab aegsasti ette valmistada siseriikliku kava põllumajanduspoliitika elluviimiseks. Kuigi uus ÜPP tähendab põllumeeste jaoks juba kehtivatele reeglitele lisaks uusi ja kulukaid nõudmisi, siis on põllumajandusettevõtetele vaja selget arusaama tuleviku planeerimiseks ja muudatuste elluviimiseks," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Kuigi põllumajandusettevõtete sissetulekud on niigi suure surve all, siis ÜPP esialgne kokkulepe näitab, et tulevikus tuleb hakkama saada suuremate kulude ja väiksemate toetustega. Põllumeestelt oodatakse veelgi suuremat panustamist elurikkuse hoidmisesse, kliimamuutuste leevendamisse ja loomade heaolu tagamisse. Keskkonnahoidu ja tootmise uuendamisse suudavad panustada vaid kindlal majanduslikul järjel olevad ettevõtted, mistõttu on oluline, et ÜPP rakendamisel valitseks hea tasakaal keskkonnameetmete ja sissetulekute kindlustamise vahel," rõhutas Sõrmus.

Tema sõnul vajame põllumajanduspoliitika meetmeid, mis aitavad kindlustada meie toidujulgeoleku ja siinse põllumajanduse tuleviku. Kuigi ÜPP tuleviku osas on ELi tasandil otsused sisuliselt tehtud, siis oluline roll on tehnilistel detailidel ning üksjagu ebakindlust on jätkuvalt õhus. Suureks küsimuseks on näiteks, kuidas rakendada Eestis toetuste ümbersuunamist väiksematele üksustele nii, et sellest võidaksid just tootmisele orienteeritud peretalud.

Kodumaist toidutootmist hakkavad edaspidi tugevalt mõjutama ka ELi väliskaubanduspoliitika ja soov jõuda kliimaneutraalsuseni ning saavutada strateegia "Talust taldrikule" ja elurikkuse strateegia ambitsioonikad eesmärgid taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamiseks ning mahetootmise osakaalu suurendamiseks põllumajanduses. "Kõikidel nendel poliitikatel on kumulatiivsed mõjud meie põllumajanduse konkurentsivõimele, millest ei saa mööda vaadata," ütles koja juht.

25. juunil saavutatud esialgse ÜPP kokkuleppe kohaselt peavad liikmesriigid vähemalt 25% põllumajanduse otsetoetuste mahust suunama nn kliima- ja keskkonnakavade rahastamiseks ning siseriiklike strateegiakavade koostamisel tuleb arvestada roheleppe eesmärkidega. Vähemalt 10% otsetoetustest peab ümber jaotama väikeste põllumajandustootjate täiendavaks toetamiseks või rakendama selleks ÜPP I samba raames muid sobivaid meetmeid. Maaelu poliitika vahenditest vähemalt 35% tuleb kasutada keskkonna- ja loomade heaolu meetmeteks ning keskkonnainvesteeringuteks. Noorte põllumajandustootjate toetusmeetmete rahaline maht peab ulatuma vähemalt 3%-ni otsetoetuste summast.

Järgmised sammud: ÜPP alusmääruste tekstide juriidiliseks viimistlemiseks tehakse nüüd täiendavat tehnilist tööd, mille järel toimub Euroopa Parlamendis hääletus reformipaketi kinnitamiseks. Seejärel jõustub reform ELi õigusaktides, kui nõukogu selle vastu võtab. Liikmesriigid peavad selle aasta lõpuks ELi õigusaktidele tuginedes koostama siseriiklikud ÜPP strateegiakavad ja esitama need Euroopa Komisjonile kinnitamiseks.

Eestis kasvatatava teravilja pind pisut suurenes

Tänavu kasvatatakse Eestis teravilja kokku 374 167 hektaril, mis on möödunud aastaga võrreldes 1,1% rohkem. Teravilja kogupinnast ligi poole moodustab nisu ja kolmandiku odra pind. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt koostatud teravilja kasvupindade ülevaade põhineb PRIA ja Statistikaameti andmetel.

Nisu kasvatatakse sellel aastal kokku 182 043 hektaril, millest ligi 75% moodustab talinisu. Nisu kogupind on aastaga oluliselt kasvanud (+8,3%). Talinisu pind on aastaga oluliselt suurenenud (+16,6%) ja suvinisu pind märkimisväärselt vähenenud (-11,2%).

Odra pind ulatub tänavu 123 464 hektarini, sellest enamuse moodustab suvioder. Oda kogupind on möödunud aastaga võrreldes 5,6% vähenenud. Taliodra pind on siiski aastaga 11% kasvanud, ulatudes 24 923 hektarini.
Kaera kasvatatakse tänavu 42 669 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 4% rohkem. Rukki pind on tänavu aga vaid 12 087 hektarit, mis on möödunud aastaga võrreldes ligi 42% vähem.

Väiksematest kultuuridest on aastaga suure hüppe kasvupinna osas teinud tatar, mida kasvatatakse tänavu 5996 hektaril. See on pea kaks korda enam kui mullu. Vaata täpsemaid andmeid EPKK kodulehelt.

Tulevased sündmused

• 8. september - EPKK "Eesti toidu visioonikonverents"

• 13.-14. oktoober - "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"

• 13. oktoober - EPKK "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"

• 14. oktoober - EPKK konverents "Maheturg 2021"

• 14. oktoober - EPKK "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"

• 26. oktoober - EPKK konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"

• novembris - EPKK "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents"

• 10. november - EPKK "Lihafoorum 2021"

• 07. detsember - EPKK "Teraviljafoorum 2021"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade