Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri 21. juuni 2021 (2021-06-22 08:58:37)

Maaelu Edendamise Sihtasutus täidab maamajandussektori arengus väga olulist rolli


Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul on Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) kui põllumajandus- ja maaettevõtluse stabiilsele arengule spetsialiseerunud eraldiseisval asutusel väga oluline roll, et tagada maaettevõtjate ligipääs tagatistele, laenudele ja maakapitalile. Koda peab õigeks senist suunda, mille kohaselt on sihtasutuse rolli erinevate finantsinstrumentide, sh laenude pakkumisel suurendatud.

"Põllumajanduse arengu ja rahvusvahelises konkurentsis püsimise eelduseks on põllumajandustoetuste kõrval sama oluline sektori spetsiifikat arvestav põllumajandustootmise finantseerimine. Maaelu Edendamise Sihtasutusel on selles osas väga oluline roll täita. Ka ELi ühises põllumajanduspoliitikas nähakse tulevikus ette, et finantsinstrumentide tähtsus toetuste kõrval kasvab. Sihtasutusel on ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas olemas vajalik kompetents, mis on edukaks tegevuseks võtmetähtsusega," ütles põllumajanduskoja juht
Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul iseloomustab põllumajandusturge väga suur kõikumine, samuti on sagenenud ilmastikust tingitud probleemid, mis tekitab ebakindlust ja muudab tootjate sissetulekud ebastabiilseks. Ebasoodne aasta, mis on tingitud ilmastikust, madalatest hindadest või muudest asjaoludest, tekitab tavapäraselt tõrke laenude saamisel. Põllumajandus on aga valdkond, kus kriisid võivad tekitada väga suurt ja pikaajalist kahju.

Koja hinnangul tuleb Eesti põllumajandus- ja toidutootmist senisest märksa läbimõeldumalt ja tõhusamalt nii tavapäraste riskide kui erakordsete kriiside eest kaitsta. "Kriiside ja riskide juhtimiseks tuleb rakendada terviklikku poliitikat, mis hõlmaks nii ettevõtjate tasemel tegevust riskide juhtimiseks, turupõhiste meetmete rakendamist kui riigipoolset sekkumist erakorraliste kriiside puhul. Põllumajandusinvesteeringud on väga pikaajalised, seega vajavad ettevõtjad investeeri­miseks pikaajalist kindlust. Seetõttu on ka MESi kaudu pakutavad finantsinstrumendid kriitilise tähtsusega," ütles põllumajanduskoja juht.

Viimstel nädalatel on MES sattunud tugeva kriitika alla seoses COVID-19 meetmete kohta valminud Riigikontrolli auditiga. Peaminister Kaja Kallase sõnul kavatseb riik pärast Kredexi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ühendamist analüüsida ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse liitmist ühendasutusega, selgus möödunud nädalal valitsuse pressikonverentsil.

"MES-i kui eraldiseisva asutuse kaotamine ei saa maamajanduse valdkonna ettevõtete olukorda kuidagi parandada. Leiame, et tsentraalse üksuse moodustamine muudaks pakutavate teenuste kasutamise põllumajandus- ja teistele maamajandusettevõtjatele keerulisemaks ning kaduma läheks ka valdkondlik kompetents nii sihtasutuse juhatuse kui nõukogu tasandil. Mõistagi nihkuks ühendasutuses ka tegevuse fookus maamajanduselt palju üldisemaks," ütles Sõrmus.
Vaata pikemalt EPKK kodulehelt.



Rapsi ja rüpsi kasvupind Eestis oluliselt suurenes



Tänavu kasvatatakse Eestis rapsi- ja rüpsi kokku 80 538 hektaril, selgub PRIA pindalatoetuste taotluste endmetest. Võrreldes möödunud aastaga on rapsi- ja rüpsi kasvupind suurenenud koguni 14%.

Rapsi- ja rüpsi pinnast moodustab tänavu 85% talikultuuride pind, mis annab võrreldes suvirapsiga oluliselt kõrgema saagi. Kui talirapsi- ja rüpsi keskmine saagikus oli mullu 3081 kg/ha, siis suvikultuuride saagikus ulatus vaid 1939 kg/ha. Mitmete taimekaitsevahendite keelamine on muutnud suvirapsi kasvatamise ka palju keerulisemaks. Mahekultuuride osakaal rapsi- ja rüpsi kogupinnast on sellel aastal 10%. Maherapsi ja -rüpsi hektarisaagikus jäi mullu alla tonni.

Kuigi rapsi futuurhind Pariisi Euronext börsil on viimasel ajal langenud ja augusti hind on hetkel ca 480 euro tasemel, siis võrreldes möödunud aastaga on see umbes veerandi võrra kõrgem hind. Mai alguseks tõusis selle aasta augusti futuurhind lausa 555 euroni tonni kohta. Viimase aja hinnalanguse taga nähakse kahte põhjust -soja hinna langust USAs seoses muutunud biokütuste poliitikaga ja Euroopa Liidu saagiprognooside märkimisväärset korrigeerimist üles.

Jätkuvalt suhteliselt kõrged hinnad rõõmustavad taimekasvatajaid, kuid tekitavad kõrgete tootmiskulude näol tõsist muret loomakasvatajatele. Soja ja rapsi kõrged hinnad on Eesti piimatootmise kulusid märkimisväärselt tõstnud, mistõttu toodetakse praegu Eestis piima tasuvuse piiril või sellest madalamalgi.

Möödunud aastal toodeti Statistikaameti andmetel Eestis 202 952 tonni rapsiseemet, millest eksporditi ligi veerand. Tänavu on põllumajanduskoja hinnangul oodata nii saagi- kui ekspordikoguse kasvu, sest kasvutingimused on selle aasta kevadel olnud soodsad.

Euroopa Liidus ulatub rapsi pind Euroopa Komisjoni andmetel tänavu ca 5,2 miljoni hektarini, mida on viie aasta keskmisega võrreldes umbes 10% vähem. Rapsi toodangumahtu prognoositakse tänavu viie aasta keskmisest umbes 5% väiksemat



EPKK liikmesettevõte Nõo Lihatööstus ostis välja Maag Grupi vähemusosaluse

Nõo Lihatööstuse osanikud otsustasid 14. juunil 2021 peetud üldkoosolekul osta tagasi ASi Maag Grupi tütarühingule OÜ Karukoobas kuulunud 29-protsendilise osaluse Nõo Lihatööstuses. Tehingu tulemusena suurenes proportsionaalselt Nõo Lihatööstuse teiste seniste osanike osalus. Ettevõtte asutaja Toomas Kruustüki abikaasale Katrin Kruustükile kuulub tehingu järel 48 protsenti ja kaasasutajale, Katrin Kruustüki vennale Peeter Kõrvale 34 protsenti osakutest. Ülejäänud väikeosanike osalus ei ületa kellelgi 5 protsenti. OÜ Karukoobas väljus täielikult Nõo Lihatööstuse osanike ringist.

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehena jätkab Simmo Kruustük ning nõukogu liikmena Peeter Kõrv ja Väino Illing. Ettevõtte juhatuse liikmena jätkab tänane tegevjuht Ragnar Loova. "Tehing ei too kaasa muutusi Nõo Lihatööstuse igapäevategevuses. Meie strateegiline visioon on olla eelistatuim lihatööstus nii Eestis kui Balti riikides. Samuti soovime tugevdada oma positsiooni Eesti suurima kodumaisel kapitalil põhineva lihatööstusena ja Lõuna-Eesti ühe olulisema tööandjana. Jätkame pereettevõttena, kes soovib rikastada Eesti inimeste toidulauda ehedate ja tervislike lihatoodetega," lausus Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees
Simmo Kruustük.

Nõo Lihatööstus on suurim eestimaisel kapitalil põhinev lihatööstus, mis asub Tartu lähedal Nõos. Ettevõtte asutati 1992. aastal, mil hakati tootma legendaarset Nõo rulaadi. Tänaseni valmivad Nõos maitsvad, kvaliteetsed ja ehtsad lihatooted. Ettevõtte annab tööd ligi 200 inimesele.



Tulevased sündmused

8. september - EPKK "Eesti toidu visioonikonverents"

13.-14. oktoober - · "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"

13. oktoober - EPKK "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"

14. oktoober - EPKK konverents "Maheturg 2021"

14. oktoober - EPKK "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"

26. oktoober - EPKK konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"

novembris - EPKK "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents"

10. november - EPKK "Lihafoorum 2021"

07. detsember - EPKK "Teraviljafoorum 2021"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

 

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja uudiskiri

 

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
ansambel
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.