Riigikogus teise lugemise läbinud seadusemuudatus tagab, et ka tulevikus on meil head ja usaldusväärsed teadmised meie metsadest. SMI statistiline usaldusväärsus on oluline tegur, et Eesti saaks osaleda rahvusvahelises kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteemis.
"SMI põhineb teatavasti proovitükkide mõõtmisel, kusjuures mõõtmistulemusi üldistatakse, selgitas keskkonnaminister Tõnis Mölder. "Seepärast on väga tähtis seadusesse kirjutada, et avalikustame püsiproovitükkide koordinaadid vaid teadlastele. Nii välistame, et alalise proovitüki asukoha teadmine võiks mõjutada metsaomaniku otsust seal raiuda või mitte raiuda. Ülejäänud andmed on avalikud."
Minister märkis, et metsainventuuri püsiproovitükkide konfidentsiaalsus on tavapärane praktika statistiliselt usaldusväärsete andmete kogumiseks. Eesti pole siin erand: ka Euroopa riikide SMI võrgustiku (ENFIN) esindajad on kinnitanud, et SMI alaliste mõõtmiskohtade asukohti ei avaldata. Kui need koordinaadid saavad avalikuks, ei ole SMI metoodika enam statistiliselt usaldusväärne.
Keskkonnaagentuuri peadirektor Taimar Ala on kinnitanud, et Keskkonnaagentuuri huvides on püsiproovitükkide koordinaatide avaldamine metsandusvaldkonnas teadustööd tegevatele teadlastele. Selleks tuleb Keskkonnaagentuuriga sõlmida andmekasutusleping. Lepingus on kirjas uurimistöö eesmärk, edastatud andmete uurimistööks kasutamise õigust omavad isikud, andmete töötlemise ja edastamise kord, kohustus tagada andmete kaitse ning andmete hävitamise tingimused pärast uurimistöö lõppu.
Peaaegu kõik Euroopa riigid kasutavad metsaressursist ülevaate saamiseks ja rahvusvaheliste aruannete esitamiseks statistilist metsainventeerimist ning ei ole tulemuste sõltumatuse eesmärgil proovitükkide asukohaandmeid avalikustanud. Põhjus on ka andmete esitamine rahvusvahelistesse aruannetesse, näiteks kasvuhoonegaaside aruandlus, kus on oluline, et andmed on aastate lõikes võrreldavad ja riigiti esitatud kokkulepitud metoodikate alusel.
SMI tulemused esitatakse avalike aruannetena ja Eesti metsi kirjeldavad kokkuvõtted moodustavad suure osa aastaraamatus "Mets" olevast infost. Lisaks koostatakse SMI alusel ka iga-aastane maakasutuse, selle muutuse ja metsanduse (LULUCF - Land Use, Land Use Change and Forestry) aruandlus, mis on üks osa kasvuhoonegaaside raportist. Kasvuhoonegaaside raport on omakorda Eesti majanduse rahvusvahelise toimimise üks oluline alus.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
