Pääsukesemärk on Eesti kõige tuntum toidumärgis

Pääsukesemärk on jätkuvalt Eesti kõige tuntum toidumärgis, mida teab Konjunktuuriinstituudi uuringu järgi koguni 93% küsitlusele vastanud Eesti inimestest. Eesti toidutootjaid oodatakse 15. juunini hindamisele esitama tooteid, mis võiksid saada Pääsukesemärgi kandmise õiguse.

"Pääsukesemärgi tuntus püsib jätkuvalt kõrgel tasemel ja on viimase kahe aasta jooksul isegi pisut kasvanud. Pääsukesemärk sai möödunud aastal uue ja selgema sõnumiga kujunduse, mis aitab tarbijatel paremini aru saada märgi tähendusest ning hea kodumaise toidu kergemini üles leida. Märgiga tooted on kvaliteetsed, värsked ja maitsvad, sest tooraine on toodetud siinsamas meie Eestimaa põllumeeste poolt," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on meie rahvuslinnu suitsupääsukese kujundit kandva märgi üldine tunnuslause alates möödunud aastast Tunnustatud Eesti toit, samas annab uuenenud Pääsukesemärk võimaluse selgelt viidata ka toote valmistamiseks kasutatud kodumaisele põhitoorainele. Nii võib toidupakenditel olevatel Pääsukesemärkidel sõnapaari "Eesti toit" asemel kasutada ka sõnapaare "Eesti piim", "Eesti kala", "Eesti mesi", "Eesti liha", "Eesti rukis" jne.

Eelmisel aastal sai toidutoote kvaliteeti ja kodumaist põhitoorainet näitav Pääsukesemärk 20- aastaseks. Selle ajaga on märki kandnud tuhandeid toidutooteid, aga praegu on koja kvaliteedisüsteemis 69 Eesti toidutootjat ja Pääsukesemärki kannab praegu kokku 298 toodet. Kõige rohkem Pääsukesemärgiga tooteid on praegu Eesti Pagari, Farmi Piimatööstuse ja Marjamaa Talu tootevalikus.

Konjunktuuriinstituudi poolt Maaeluministeeriumi tellimusel 2020. aasta lõpus tehtud uuringu "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud" põhjal oli 2020. aastal toiduainete tuntuim märgistus Pääsukesemärk ehk Tunnustatud Eesti toit (seda teadis 93% vastanuist). 2018. aastal ulatus Pääsukesemärgi tuntus 91%-ni. Pääsukesemärgile järgnesid tuntuselt Eesti Parim Toiduaine (85%), Lipumärk (74%) ja Tunnustatud Maitse (70%). Eesti riiklikku ökomärki teadis 63%, Euroopa Liidu mahepõllumajanduse märki 59%, Eestis kasvatud märki 53% ja Eesti lihaveise märki 45% vastanuist. Vaata pikemalt EPKK kodulehelt.

Põhja- ja Baltimaade põllumeeste ühispöördumine: vajame lahendust haneliste tekitatud kahjude vähendamiseks põllumajanduses

Reedel, 11. juunil saadetud kirjas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinikule Virginijus Sinkevičiusile soovivad Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Soome ja Taani põllumeeste esindusorganisatsioonid Euroopa Liidult valgepõsk-lagle looduskaitse aluse seisundi muutmist. Organisatsioonide hinnangul tuleb valgepõsk-lagle lisada kütitavate liikide hulka ning lubatud peab olema populatsiooni arvukuse piiramine. Pöördumise ajendiks on haneliste poolt tekitatud põllukahjude oluline suurenemine viimastel aastatel.

Täna on ELi linnudirektiivi ja Berni konventsiooni kohaselt valgepõsk-lagle kaitsealune liik, mis aga ei ole statistiliselt põhjendatud. Valgepõsk-lagle Venemaa/Läänemere/Põhjamere populatsiooni arvukus on hüppeliselt kasvanud 10 000 isendilt 1950-ndate alguses 1,2 miljonile linnule 2015. aastal. Prognooside kohaselt arvukuse kiire kasvutrend jätkub ning 2023. aastaks võib populatsiooni suurus olla juba ligi 2,4 miljonit lindu. Kasv on olnud nii suur, et praeguseks on valgepõsk-lagle Venemaa/Läänemere/Põhjamere rändeteel oleva populatsiooni arvukus 3,5 korda suurem asurkonna looduskaitseliselt soodsast suurusest.

Rändel olevate haneliste arvukuse kiire tõus on märkimisväärselt suurendanud ka nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajanduslikele kõlvikutele kõigis pöördumisele allakirjutanud riikides. Kahjustuste ulatused suurenevad aasta-aastalt ning kahjude suurused ühe riigi kohta ulatuvad aastas mitmetesse miljonitesse eurodesse. Põllumajandusettevõtte tasemel ulatuvad suurimad kahjud aga kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Pöördumisega rõhutavad Põhja- ja Baltimaade põllumehed, et pärast Berni konventsiooni ja ELi linnudirektiivi vastuvõtmist on valgepõsk-lagle kaitse vajadus muutunud ning selle liigi kaitse all hoidmine ei ole enam asjakohane.

Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid leida reaalseid lahendusi lindude heidutamiseks ja oma saagi kaitsmiseks. Lõpuks on ju põllupidamise peamine eesmärk toota meie inimestele vajalikku toitu.

Eesti maasikas on kvaliteetne

2020. aasta taimekaitsevahendite jääkide uuringu tulemused näitavad endiselt, et Eesti ja Euroopa Liidu päritolu puu- ja köögiviljades leidub oluliselt vähem erinevaid taimekaitsevahendite jääke kui EL välistest riikidest pärit aiasaadustes.

Erinevad puu- ja köögiviljad on meie toidulaual väga olulisel kohal ja seetõttu tasuks eelistada kodumaist. Kui hooaja tõttu pole see võimalik, siis tuleks eelistada ELis kasvatatud puu- ja köögivilju. ELs on kehtestatud ühed karmimad toiduohutusnõuded maailmas ja tõenäosus, et EL päritolu tootes leiduks taimekaitsevahendite jääke sellisel määral, et see põhjustaks otsest ohtu inimese tervisele, on üsna väike, selgub Põllumajandus- ja Toiduameti aruandest.

Meedias on palju räägitud kodumaise maasika kvaliteedist. 2020. aastal võeti Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning Põllumajandusameti (PMA) poolt kokku 36 maasikate proovi taimekaitsevahendite jääkide määramiseks (30 proovi Eesti päritolu ja 6 imporditud marjadest). VTA poolt võeti 13 proovi ja PMA poolt 23 proovi.

ELi päritolu marjadest leiti kõigist vähemalt nelja TKV jääke. Kõige rohkem erinevaid TKV jääke tuvastati Kreeka (11 TKV jääki) ja Poola (13 TKV jääki) päritolu maasikatest. Poola päritolu maasikatest tuvastas labor ka ELs heaks kiitmata TKV toimeaine Carbendazim and benomyl (sum of benomyl and carbendazim expressed as carbendazim). Antud maasikate partii oli terviseohutuse seisukohalt nõuetele vastav, sest tuvastatud toimeaine sisaldus jäi alla toimeainele kehtestatud piirnormi.

Eesti päritolu maasikatest võetud proovid jäid kõik alla toimeainetele kehtestatud piirnormi. Kümnest proovist ei leitud ühtegi jääki või leiti vaid TKV jälgi. Põllumajandusuuringute Keskuse labori poolt tuvastati piirnormi piires enamjaolt kuni kolme erineva TKV toimeaine (boscalid, cyprodinil, fludioxonil) jääke. Loe pikemalt Põllumajandus- ja Toiduameti aruande ja korraldatud vestlusringi kohta EPKK kodulehelt.

Kutsetunnistuse saavad 128 noort põllumajanduse spetsialisti

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldas juunis põllumajanduslike erialade õpilastele kutseeksamid. Koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliga korraldati kümme erinevat kutseeksamit loomakasvatuse ja taimekasvatuse valdkonnas.

"Põllumajanduskojas näeme, et koostöös põllumajanduskoolidega saame tagada vajaliku järelkasvu põllumajanduse valdkonnas. On hea meel tõdeda, et 129 õpilasest 128 sooritasid kutseeksami edukalt. See näitab, et täna pakutav haridus on väga heal tasemel ning vajalikud teadmised on võimalik kõigil soovijatel omandada," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna nõunik Kaisa Vahtmäe.

Kutseeksamid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas ja edukalt sooritanute arv:

Lamba- ja kitsekasvataja, tase 4 - 10 õpilast;

Taimekasvataja, tase 4 - 18 õpilast;

Veisekasvataja, tase 4 - 11 õpilast;

Linnukasvataja, tase 4 - 21 õpilast;

Veisekasvatustöötaja, tase 3 - 2 õpilast;

Hobuhooldaja, tase 4 - 23 õpilast.

Kutseeksamid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ja edukalt sooritanute arv:

Taimekasvatustootja, tase 5 - 29 õpilast;

Veisekasvatustootja, tase 5 - 10 õpilast;

Lamba- ja kitsekasvatustootja, tase 5 - 3 õpilast;

Taimekasvataja, tase 4 - 1 õpilane.

Põllumajandus-Kaubanduskoda soovib kõigile lõpetajatele palju õnne ning tuult tiibadesse põllumajandusega tegelemisel ja valdkonna arendamisel. Samuti täname põllumajanduskoole hea koostöö eest. Täpsema informatsiooni eksamite ja kutsete kohta leiab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt SIIT. Selleks korraks on küll kutsed antud, kuid juba on võimalik esitada põllumajanduserialade õppimiseks avaldusi e-keskkonnas SAIS.ee. Põllumajandusettevõtetes on käimas põlvkondade vahetus, mistõttu vajab sektor väga oskustöötajate näol täiendust.

Tulevased sündmused

16. juuni - · EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"

8. september - EPKK "Eesti toidu visioonikonverents"

13.-14. oktoober - · "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"

13. oktoober - EPKK "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"

14. oktoober - EPKK konverents "Maheturg 2021"

14. oktoober - EPKK "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"

26. oktoober - EPKK konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"

novembris - EPKK "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents"

10. november - EPKK "Lihafoorum 2021"

07. detsember - EPKK "Teraviljafoorum 2021"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teade