"Pesitsevate lindude häirimise keeld on küll kirjas ka seaduses, aga tegelikult teab iga õpetatud ja vastutustundega tööd tegev metsamees isegi, et linnupesi ei lõhuta ja linnupoegadele viga ei tehta," lausus RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

RMK on lisaks tavapärasele seadusest tulenevale praktikale juba 20 aastat pidanud kõige intensiivsemal pesitsusperioodil, 15. aprillist 15. juunini, raierahu. See tähendab, et raieid tehakse minimaalselt ning ainult neis metsatüüpides, kus lindude pesitsemine on vähetõenäoline. "Tänavu aastal peatasime raied kõigis metsatüüpides ning uuendasime riigimetsa rekordilise arvu taimedega - 22 miljonit," lisas Uuetalu.

Alates 16. juunist alustab RMK järk-järgult raietöödega. Kuiva suveperioodi püütakse ära kasutada just nendes metsatüüpides, kus muul ajal tooks raiete tegemine endaga kaasa ulatuslikke pinnasekahjustusi. Peamiselt mõjutab see niiskete ja märgade muldadega kõdusoo ja angervaksa tüüpi majandusmetsi. Nendes metsatüüpides saab pinnast kahjustamata raiet teha talvel korraliku külmaga ja suvel pikema põua korral. Kuna viimasel kümnendil on talvised külmaperioodid jäänud lühikeseks või puuduvad sootuks, siis ainus võimalus neid metsi majandada ongi suvel juulis ja augustis.

"Olen kõigile oma meestele öelnud, et vaatamata raierahu perioodi lõppemisele tuleb pesitsevate lindude ning nende pesade suhtes ikkagi väga hoolas olla. Kui kusagil avastatakse pesa koos munade või juba koorunud poegadega, tuleb raietöö langil koheselt peatada," selgitas Uuetalu. Edasi hindab juba RMK enda või kohale kutsutud organisatsiooniväline spetsialist, millal ja millises ulatuses on võimalik antud kohas raietööd jätkata.

Allikas: RMK pressiteade