"Oma selgitustes põhjendasime, et Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitse all vastavalt looduskaitseseadusele ja kaitse-eeskirja koostamisel arvestatakse Natura ala kaitse-eesmärkidega ning ranget kaitset vajavad metsa-elupaigad tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse," ütles asekantsler Marku Lamp Keskkonnaministeeriumi vastust kommenteerides. "See tähendab, et sisuliselt hinnatakse mõju nii kaitse-eeskirja koostamisel kui ka metsateatise menetlemisel, kus kaitstavatel aladel kaalub Keskkonnaamet iga kord metsa majandamise tegevuse mõju."

Viimase viie aasta jooksul on Eestis tegeldud kaitserežiimide täpsustamisega - rangemat kaitset vajavaid loodusväärtusi on sihtkaitsevööndisse ümber tsoneeritud 75 200 ha ulatuses. Lisaks ei tehta raiet kaitsealade Natura elupaikades riigimaal - ei sihtkaitse- ega piiranguvööndis. Kaitstavate alade pindala on suurenenud 55 279 hektari võrra, samal ajal on ca 4000 hektarit ka kaitse alt välja arvatud.

Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses annab Euroopa Komisjon mõista, et peaksime täiendama mõjude hindamist metsade majandamise lubamisel Natura aladel.

Marku Lamp selgitas, et loodusdirektiivi kohane Natura mõju hindamine on Eestis integreeritud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadusesse. Seda kinnitas ka mullu tehtud õiguslik analüüs. Analüüsist selgus veel, et mõistlik oleks Natura mõju hindamise eraldiseisva protseduuri väljatöötamine juhtumiteks, mil pole vaja muudel põhjustel algatada keskkonnamõju (strateegilist) hindamist. "Vastavate seaduste muudatus on ettevalmistamisel: looduskaitseseadusesse lisatakse Natura mõju hindamise eraldiseisev protseduur," kinnitas Lamp.

Euroopa Komisjon saatis sel nädalal Eestile rikkumismenetluse algust tähistava märgukirja. Kaebuse esitas Euroopa Komisjonile Eesti Keskkonnaühenduste Koda. Kaebuse sisu oli, et Eesti riik lubab Natura 2000 aladel raieid, hindamata eelnevalt, kas need raied võivad mõjutada Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ja terviklikkust.

Eesti edasised sammud

· Analüüsime rikkumismenetluses välja toodut ja kujundame pärast seda oma seisukohad.
· Hakkame koostama vastust, vastamiseks on aega kaks kuud.
· Jätkame looduskaitseseaduse ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatuste ettevalmistamist.

Selgitus rikkumismenetluse kohta

Rikkumismenetlus algab märgukirjaga, millele tuleb vastata kahe kuu jooksul. Kui Euroopa Komisjon vastusega ei rahuldu, saadetakse põhjendatud arvamus, mis on põhimõtteliselt ametlik nõue järgida ELi õigusakte. Selles põhjendatakse ELi õiguse rikkumise kohta esitatud komisjoni arvamust. Lisaks palutakse ELi liikmesriigil põhjendatud arvamuses teatada kindlaksmääratud tähtajaks, tavaliselt kahe kuu jooksul, võetud meetmetest. Kui ELi liikmesriik ikkagi nõudeid ei täida, võib komisjon suunata juhtumi Euroopa Kohtusse. Hetkel on rikkumismenetlus esimeses, märgukirja etapis.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade