Uueveski maastikukaitseala ehk sealsed org ja männik ei oma üleriigilisi väärtusi, et neid peaks kaitsma riikliku kaitsealana ja seetõttu oli otstarbekas see kaitse alt välja arvata. Sealse maastiku säilimise tagab Viljandi linna üldplaneering.
Viljandi linnas asuv Uuevestki maastikukaitseala loodi 1990. aastal, kuid suuliste andmete kohaselt tühistas Viljandi linnavalitsus kaitseala kaitsekorra kaks või kolm aastat hiljem. Kahjuks ei leitud sellele kirjalikku kinnitust ja kaitseala on keskkonnaregistrisse kantud ilma kaardikihita ehk välispiirita.
Kaitseala riikliku kaitse alt välja arvamise ettepaneku tegemise ajendiks on tõsiasi, et juba 1992. või 1993. aastal taheti ala kaitsest loobuda. Tegemist on sisuliselt registri andmete korrastamisega. Enne kaitse alt välja arvamise ettepaneku tegemist hindas Keskkonnaamet ala kaitse all hoidmise ja kaitsekorra uuendamise vajalikkust ja jõudis järeldusele, et ala kaitsmise jätkamine pole otstarbekas. Enne otsuse langetamist analüüsiti esmalt seda, kas loodusobjektil on jätkuvalt olemas kaitse alla võtmise eeldused, ja seejärel, kas kaitse jätkamine kaitstava loodusobjektina on nende eelduste säilitamiseks vajalik.
Keskkonnaregistri andmetel ei ole kaitsealal registreeritud ohustatud, haruldasi ja piirkonnale ainuomaseid liike, kooslusi ega elupaigatüüpe. Kaitsealal asub kultuurimälestis, 19. sajandist pärit Uueveski vesiveski. Kaitsealal puudub üleriigiline ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus, mida peaks kaitsma riikliku kaitsealaga. Uueveski org on Viljandi linna üldplaneeringuga määratud haljasalaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada, seega tagab see staatus ka edaspidi selle ala puhkemajandusliku väärtuse säilimise.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
