Mölderi sõnul vajavad kõik KAH-ala üheselt mõistetavat definitsiooni ja seal võimalike majandamisviiside paikapanekut. "Nende konkreetsete ettepanekutega tuleme sügisel avalikkuse ette," kinnitas keskkonnaminister. "Kui vaja, siis muudame ka seadust."

7. aprillil saatsid 28 kõrgendatud avaliku huvi all oleva metsa eest seisjad ühispöördumise, milles soovivad, et KAH-aladel sõlmitaks kestlikku ja elukeskkonda säilitavad majandamiskokkulepped ning et seejuures loobutaks nendes metsades uuendusraietest, keskendudes püsimetsandusele.

Kohtumisel keskkonnaministriga toonitasid kirja saatjad vajadust panna metsamajandamise tööd kõigil KAH-aladel seisma, sest riigimetsas tehtud raietest moodustavad KAH-alad väga väikese osa, aga vastuseis neile töödele on suur.

RMK peametsaülem Andres Sepp tutvustas kohtumisel KAH-alade metsatöödega seonduvat. "Ka KAH-aladel on erinevaid vajadusi rahuldava kestliku ja mitmekesise metsakasutuse jätkumiseks vaja leida tasakaal kogukondade ootuste ja metsakasvatuslike võimaluste vahel," nentis Sepp. "Kogukondadega peetud arutelude tulemusel on 29-st sel aastal määratud KAH-alast praeguseks metsamajanduskavad kinnitatud 19-s piirkonnas, kolmel alal on tehtud ettepanek moodustada kaitseala, seitsmel alal on lisaarutelud veel tulemas ning ühes piirkonnas oodatakse vääriselupaiga inventuuri tulemusi."

Keskkonnaminister Mölder kinnitas, et poliitiline toetus KAH-aladel raiesurve vähendamiseks on olemas. "Seda kinnitas ka valitsuse otsus vähendada riigimetsa dividendiootust," sõnas ta.

Kogukondadel soovitab keskkonnaminister metsade majandamise soovide esitamisel teha praegusest tihedamat koostööd kohalike omavalitsustega. "Omavalitsustes tehakse praegu uusi üldplaneeringuid ja see on lihtsaim viis kohalike metsade tulevikunägemus ametlikus dokumendis fikseerida," selgitas Mölder.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade