Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri/8. juuni 2021 (2021-06-09 08:28:26)


Teadlased aitavad meie põllumajandust ja toidutootmist edendada

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb tihedat koostööd teadlastega ning asutas teadusnõukoja, mille eesmärgiks on aidata tagada meie põllumajanduse ja toidusektori tipptase.

Teadusnõukoja avakoosolekul tõdeti, et roheleppe ja teiste ühiskonna jaoks oluliste strateegiate elluviimiseks põllu- ja metsamajanduses vajavad ettevõtjad teadlaste abi. Suuremasse fookusesse tuleb võtta ka põllu- ja metsamajanduse ning toidutootmisega seotud rakendusteadused, et tagada valdkonna areng ja jätkusuutlikkus.

"Põllumajandus- ja toidutootmine ning metsandus on biomajanduse selgrooks, mille potentsiaali parem kasutamine annab võimaluse edukaks rohepöördeks kogu Eesti majanduses. Kaasaegse tootmise kestlikkuse saab muutuvates oludes tagada ainult teadmispõhisus, innovatsioon ja paremate tehnoloogiate kasutuselevõtt," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul vajame põllumajanduse väljakutsetega edukaks toimetulemiseks tõhusat koostööd ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste ning otsustajate vahel, mis on ka koja juurde teadusnõukoja loomise ajendiks.

"Eesti põllumajandus- ja toidutootmise hea käekäigu kujundamisel mängivad ülikoolid ja teadusasutused võtmerolli. Lähiajal on suureks väljakutseks põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse valdkonnas, kuidas tagada nii kaasaja nõuetele vastavate spetsialistide koolitus kui ka teadlaste järelkasv ning ülikoolide võimekus olla ettevõtjale partneriks teadus-arendustegevuses. Paraku tunnetame, et põllumajandusteaduste ja ettevõtjate seisukohalt oluliste rakendusuuringute rahastamisele tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata," rõhutas ta.

Kojal on Eesti Maaülikooli ja teiste teadusasutustega juba pikaajaline koostöö arendusprojektide ning teadmussiirde- ja innovatsiooniprogrammide elluviimisel. Tagamaks, et kompetents põllumajandus-, metsandus- ja toiduteadustes püsiks ja areneks, on vajalik pikaajalise fookuse hoidmine riiklikult olulistel teemadel ning nende stabiilne rahastus. Tihedam koostöö teadlaste ja toidutootjate vahel annab võimaluse üheskoos planeerida tegevusi, saada aru osapoolte vajadustest ja võimalustest ning tõhusamalt saavutada raamdokumentides nagu põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 ja Euroopa roheleppes kirja pandud sihid.

Teadusnõukoja esimeseks ülesandeks on põllumajandus- ja toidutootjate, metsanduse teadus- ja arendusvajaduste ning teiselt poolt teadusasutuste praeguste võimekuste täpsem kaardistus. Avakoosolekul lepiti esimeste tegevustena ühtlasi kokku, et luuakse süsteemsem lähenemine ettevõtjate jaoks oluliste uurimisteemade kogumiseks (sh üliõpilaste lõputööde teemad) ning teadustulemuste levitamiseks valdkonna ettevõtjatele. Teadusnõukoda kohtub regulaarselt vähemalt neli korda aastas ning kaasab vajaduspõhiselt teadlasi teistest teadusasutustest ja valdkondadest.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teadusnõukoja liikmed on:

Alar Astover - Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse õppetooli juht, professor

Ants-Hannes Viira - Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor, põllumajandusökonoomika vanemteadur

Arvo Viltrop - Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini õppetooli juht, professor

Evelin Loit - Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli dotsent

Liina Edesi - Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

Marko Kass - Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmisteaduse õppetooli dotsent, Scotland's Rural College'i järeldoktor

Rein Drenkhan - Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudi metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli metsapatoloogia professor

Ivi Jõudu - Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja

PRIA alustas erakorralise COVID-19 toetuse väljamaksmisega

Aprillis pöördusid mitmed põllumajandustootjad põllumajanduskoja poole murega erakorralise toetuste maksmise pika tähtaja pärast. Koda suhtles aktiivselt asjaomaste ametiasutustega ja hea meel on tõdeda, et esimeste toetussummade väljamaksetega alustati 3. juunil ehk pea neli nädalat varem algul lubatust. Paraku on protsess toetuse maksmiseni olnud tavatult pikk - maasikakasvatajateni jõuab toetus peaaegu aasta hiljem probleemide avaldumisest, ka teiste sektorite puhul räägiti toetusvajdusest juba möödunud aasta sügisel.

15.-22. märtsini said põllumajandustootjad taotleda erakorralist toetust, mis on mõeldud COVID-19 pandeemiast tingitud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks. Toetus makstakse sõltuvalt valdkonnast välja kas PRIA või Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) poolt. 1. juunil kinnitas PRIA enda toetusvaldkondade ühikumäärad. PRIA alustas esimeste väljamaksete tegemisega 3. juunil. Kõik toetused makstakse PRIA ja MESi poolt välja hiljemalt 30. juuniks 2021. aastal. Loe lähemalt EPKK kodulehelt.

Hanekonsortsiumi esimene koosolek

2. juunil toimus Keskkonnaameti eestvedamisel esimene hanekonsortsiumi veebikohtumine. Tegemist on platvormiga, mis toob kokku nii keskkonnaametnikud, teadlased, ornitoloogid, põllumehed kui ka jahimehed. Esimesel kohtumisel andis Keskkonnaamet ülevaate 2021. a linnukahjudest ja kevadisest heidutusjahist.

Esialgsete andmete kohaselt on linnukahjude ulatus tänavu kevadel olnud veidi väiksem võrreldes 2020. a. Esmase info alusel jõudis sel kevadel Eestisse ka vähem valgepõsk-laglesid kui eelmisel aastal, kuna linnugripp laastas Põhja-Saksamaal talvituvaid linde. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium rõhutasid hanekahjude teavitamise olulisust nii kevadiste kui sügiseste kahjustuste puhul - registreeritud kahjud on linnudirektiivi derogatsiooni rakendamise aluseks (ehk heidutusjaht, k.a valgepõsk-lagle sügisene jaht). Seega hea põllumees, palun anna rändlindude tekitatud põllukahjustustest teada! Täpsemat infot teatamise kohta leiab Keskkonnaameti või ETKLi kodulehelt.

Kevadise heidutusjahi osas on Keskkonnaametil kavas analüüsida teiste Euroopa riikide uuringuid. Lisaks otsitakse hetkel lisavahendeid, et järgmisel aastal tellida täiendav heidutusjahi uuring. Arutelul oli ka sügisese jahi puhul valgepõsk-lagle kahjustuspiirkonna defineerimine ning ministeeriumile jäi ülesanne analüüsida, kas selleks piirkonnaks saab olla kogu Eesti. Toimus ka aktiivne arutelu linnugrippi teemal, kus PTA tõi muuhulgas välja, et heidutusjahist on saadud palju kasulikke andmeid riskide hindamiseks.

Tulevased sündmused

16. juuni - · EPKK infopäev "Toidualase teabe esitamine"

8. september - EPKK "Eesti toidu visioonikonverents"

13.-14. oktoober - · "Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2021"

13. oktoober - EPKK "Lihaveisekasvatuse aastakonverents 2021"

14. oktoober - EPKK konverents "Maheturg 2021"

14. oktoober - EPKK "Metsandusfoorum 2021: kliimamuutuse ohud ja võimalused"

26. oktoober - EPKK konverents "Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid"

novembris - EPKK "Lamba- ja kitsekasvatajate Aastakonverents"

10. november - EPKK "Lihafoorum 2021"

07. detsember - EPKK "Teraviljafoorum 2021"

Sündmuste kalender täieneb jooksvalt. Vaata lisaks EPKK kodulehelt.

Lugeda saab uudiseid:  

https://www.pollumajandus.ee/koik-lood

 

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade

Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid

VÄETISEREGISTER
LINNUPELETUSPALL
TAIMEKAITSE-VAHENDID
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
VIINAMARJAD
TOALILLED
KOMPOST
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
KÖÖGIVILJAD
TOMAT KASVUHOONES
EESTI KARTULISORDID
TAIMEHAIGUSED
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
TAIMEVAHETUS
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.