Vastab põllumajandusnõustaja Targo Pikkmets…

Põllumajandusministeerium esitas läinud reedel Euroopa Komisjonile heakskiidu saamiseks Eesti maaelu arengukava aastateks 2007-2013, mis sõnastab, et ka maal toimub tootmise kontsentreerumine, tekivad üha suuremad maaettevõtted ja põllumajanduse üldine tootmine muutub efektiivsemaks.

Targo Pikkmets, kas maaelu arengukava kuulutab kadu viimastelegi väiketootmistaludele?

Ma ei usu, et maaelu arengukava viimasedki väiketalud välja suretab, kuid vale on toetada talusid ja põllumajanduslikke suurettevõtteid ühe mõõdupuu järgi. Kui Eesti riik peab vajalikuks elu jätkumist igas külas, tuleb tugevamalt toetada just väiketalusid, küla ja maa elushoidjaid.

Talude hulk Eestis kahanes jõudsalt veel selle sajandi algusaastail, allakäik pidurdus 2002. aastal, kui Euroopa Liit eraldas meile põllumajandusliku keskkonnatoetuse. See toetus sai kättesaadavaks küll vaid väljavalituile, 55 vallale, nende hulgas Häädemeeste, Kihnu, Saarde, Tali, Tõstamaa ja Varbla vallale Pärnumaalt.

Toetust sai taotleda talumees, kes haris vähemalt kaht hektarit põldu. Toetussumma polnud teab kui suur, kuid usun, et paljudel juhtudel päästis just see talu surmast.

Talu jäi püsima, kuid kari ja külvid ju kahanesid. Tootmistalust sai hobitalu, kas nii?

See on tõsi. Minu Saare talul on maad 150 hektarit, 97 hektarit sellest on põllumaa. Ma ei külva ega lõika, hoian maa vaid korras. Mis tähendab, et niidan ja hekseldan heina põlluväetiseks. Kahju ma ei kannata, sest saadud toetus korvab kogu töö. Küsimus on selles, miks ma nii teen. Miks ma ei külva ega lõika, miks mu karjamaad lüpsikari ei hoolda?

Aga sellepärast, et see ei tasuks end ära. Maad peaks mul märksa rohkem olema või kõva kari laudas. Minul seda võimalust ei ole, sest vaba maad ümbruskonnas ei ole. Üks võimalus on proovida talus tootmist taastada lihaveiste kasvatamisega.

Kui väike on väiketalu?

Kui talunik tegeleb taimekasvatusega, peab ta kasutama vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad, ja kui tegeleb loomakasvatusega, peab pidama vähemalt ühte põllumajanduslooma. Nii oli kirjas 2004.-2006. aasta maaelu arengukavas.

Ei tähendanud ju elatustalu üksnes pere äraelamisviisi, viiel järjestikusel aastal pisut enam kui 15 000kroonist toetust said taotleda üksnes talud, kus põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulu oli 2003. aastal üle 31 000 krooni, ja võis anda kinnituse, et igal järgneval aastal tootmismaht kasvab.

Tänapäevast tulenevalt lahterdan väikeste tootmistalude kilda need, kus on harida või hooldada kuni 100 hektarit maad. Sel juhul saab peremees hakkama üsna väheste ja mitte just suurte masinatega. Kui ihata võimsamat tehnikat, peab maad kõvasti juurde ostma või rentima, et tehnikasse investeeritu end ära tasuks.

Nimetasite, et toetused katavad kulutused talule ja pere jaoks peate lisa teenima. On sellel väitel tõepõhi all?

Kinnitan, et põllumajandusmaa hooldamise eest saadud toetused katavad maahooldusele kulutatu ja raha jääb pisut ülegi, et kõpitseda elamist. Tahaksin ehitada talumaja juurde veel sauna.

Raha nelja lapsega pere toitmiseks ja muudeks väljaminekuteks teenin põllumajandusnõustaja tööga. Alustasin sellega 11 aastat tagasi. Et olen maaülikooli agronoomi haridusega, kulus mu nõu marjaks ära. Viis aastat tagasi omandasin Tihemetsas veel raamatupidamise ja finantsmajanduse oskused.
 

Kas nõu küsijaid jätkub?

Piisavalt, sest aastas tegelen keskeltläbi 150 talunikuga. Et elan Oidrema kandis, elab pool nõu küsinuist Läänemaal. Käidud on igasuguste probleemidega, kuid paljudel juhtudel on talunikud hädas just toetuspaberite ja põlluraamatu täitmisega.

Et me, talunikud, pole kehvale maapoliitikale vaatamata käega löönud, näitab see, et ollakse valmis asendama põllumajandust kas turismi-, majutus- või muu teenuse pakkumisega. Peaasi, et talu ehk pere elupaik maal säiliks.

Õnneks on Eesti riigis inimesi, kes soovivad just maal elada ja töötada.