Kiirgusohutuse riikliku arengukava eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikul arutelul laekus töögrupile mitu täiendusettepanekut, sealhulgas soovitus keskenduda senisest rohkem ka töökeskkonnale.

“Töökeskkonna puhul toodi näiteks lennundus, sest on ju lennuki lendamise kõrgusel looduslik kiirgusfoon kõrgem ja seega ka töötajate ja reisijate kiirgusdoosid suuremad,” selgitas Keskkonnaministeeriumi kiirgusohutuse peaspetsialist Evelyn Pesur. Ta lubas, et töögrupp võtab lennunduse valdkonnaga seonduva eraldi arutusele, kuigi arengukavas eraldi töökeskkonnale keskendutud pole, sest kõik siseruume puudutavad meetmed hõlmavad ka töökeskkonda.

Linnade liidu esindaja soovitas arengukavas suuremat tähelepanu pöörata omavalitsuste rahastamisele, et nende kaudu saaks rakendada abinõusid joogivees radionukliidide sisalduse vähendamiseks. “Töögrupil soovitati arengukavasse kirja panna, kuidas võiks omavalitsusi rahastada, et joogivee käitlejad saaksid omavalitsuste abiga joogivett puhastada, segada või muudmoodi radionukliidide sisaldust vähendada,” ütles Pesur.

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel järgnevaks kümneks aastaks koostatav kiirgusohutuse riikliku arengukava näeb ette parima võimaliku kiirgusohutuse tagamise süsteemi väljatöötamise, et vähendada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud ohte, kindlustada kiirgushädaolukorras reageerimiseks valmisolek, suurendada inimeste teadlikkust looduskiirgusest. Üheks oluliseks eesmärgiks on ka meditsiiniprotseduuride käigus saadava kiirituse optimeerimine.

Kiirgusohutuse arengukava koostamisega samaaegselt viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kiirgusohutuse riikliku arengukava 2007-2017 ja selle rakendusplaani Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg on 2007. aasta juuni.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 28.03.07 pressiteade